Nüüd lavakad tulevad mürinal kõik
Ja eks see uue, 24. lennu tulemine on natuke teistmoodi kah. Viimased lennud on ikka dramaturgiapõhiselt tulnud, seekordne tuleb etüüdipõhiselt. Ja motoga “Kui ma seisan sisemaal künka otsas, siis ma näen teist mäge või metsa oma ees. Aga kui ma seisan põlvini meres, siis on terve maailm lahti mu ees”.
Käsmus on kaptenite küla, koht, mille asukad olid enamasti kaptenid ja kus Eesti krooni kõrval käibis vabalt ka Inglise nael. Ning sealsamas Käsmus käisid lavaka noored nn kohamaalastega vestlemas, istusid raamatute taga ja sellelt pinnalt võrsusid etüüdid. Mis vormuvad omakorda vastse lõpetaja, eile teatrikoolist lavastajadiplomi saanud Uku Uusbergi käe all etenduseks “AHOI”. Et ahoi!, meie siin, või midagi.
Ja ikka laulu ja tantsu on teatritükis, peatuvat lavaaega, trikke, värke, noh, nagu koolitöödes ikka.
Ja täitsa ise teevad, need noored. Kuulda oli, et prooviperioodil oli neil nädalake täiskasvanuvaba aega. Aega, mil Uku oli kõige täiskasvanum, mil kursusejuhendajat Hendrik Toompere juuniori, näitlejatöö õppejõudu Kaie Mihkelsoni või – hoidku Neptun! – koolijuhatajat professor Ingo Normetit lähedale ei lastud.
Veel kuus päeva, ja siis on need ainult kümme etendust vaatajate ees. Ning need päevad on: 27. ja 28. juuni ning 3., 4., 5., 6., 9., 10., 11. ja 12. juuli kell 19 Käsmu rahvamajas. Kohtade arv on piiratud, antakse veel teada.
Natuke, pooltäiskasvanuna järelikult, proovilõhna nuusutada saanuna usun – vaadake, nähke, ja te ei kahetse.
