Murnault („Faust”, 1925) on ka vormiline raam: VAT Teatri lavastus kestab sama kaua kui täispikk film ja on ilma vaheajata. Tulemus on filmist siiski märksa põnevam ja huvitavam. Esiteks on tegevus laval katkematu, mitte üksikutest stseenidest ja kaadritest kokku kleebitud. Seega on see ka harmoonilisem ja loogilisem. Teiseks on ruum kolmemõõtmeline. Kolmandaks on lavastaja tekitanud mõjuva võõritusefekti sellega, et tekst kõlab küll õigel ajal, aga valedest suudest. Nii et tegu on ühest küljest sünkroonheliga, teisalt siiski millegi väga võltsiga. No ja neljandaks on juba sõnalise osa eksisteerimine iseenesest pluss.
Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapiletartikkel
3 € Osta päevapilet
Tutvu maksevõimalustega >>