„Ohakalind” on Donna Tartti kolmas romaan, mida oodati 2008. aastast ja mis võitis kohe pärast ilmumist Pulitzeri preemia. Tartt on üks väheseid tänapäeva kirjanikke, kes kirjutab ühe romaani kümne aasta jooksul, aga ei kaota sellegipoolest publiku huvi. Tema esimene romaan „Salajane ajalugu” ilmus 1992. aastal (ee 1997) ja pärast seda ei tulnud talt sajandi lõpuni ühtegi raamatut. Sellest hoolimata peeti Tartti juba siis üheks 20. sajandi mõjukamaks kirjanikuks. Romaan rääkis kuritööst ja karistusest ning sellest, mis saab, kui inimene peab end ühiskonnast kõrgemal seisvaks. See koondas kõiki elemente, mida hea kirjandus peaks sisaldama. Esiteks: Tartt kirjutab võrratult. Tal on imeline stiil, võrratu sõnaseadeoskus ja võime teksti pingestada ning mängida aja ja meeleoluga. Teiseks: narratiiv on mitmekihiline ja üllatusi täis. See viib vaevata saavutatud üldistuseni, ilma et lugeja tunneks, et talle on moraali loetud.