Oksanen: Eestis ei saada sageli aru, kui hästi teie saatust mujal mõistetakse
Külma sõja spioonimänge kajastava raamatut puudutavatele küsimustele vastuseks soovitab autor lugeda raamatu kodulehte, teistele vastab meeleldi. Kuna intervjuu toimus meili teel, on stiilielemendina sisse jäetud veebikeelele omased emotikonid.
••Kas olete ise Antti Jokise filmi juba näinud? Mis mulje jäi?
Olen näinud. Muusika on suurepärane – viiuldaja Viktoria Mullova oli fantastiline valik ja hea mõte, tema mängis siis sisse Aliide teema. Näitlejad on ka täiesti uskumatult head. Visuaalselt supertöö ja ilusad kaadrid, režissöör Jokisel on hea silm ja rütmitunne. Film dubleeritakse eesti keelde, mis on kindlasti hea otsus. Soome keel kõlaks eestlase kõrvus kindlasti kummaliselt ja soomekeelne väljendusviis on muidu ka hoopis teistmoodi, palju otsesem.
Stoori on raamatu süžeega suhteliselt hästi kooskõlas. Mingid erinevused siiski on: romaanis vahistatakse Ingel 1948. aastal ja tema äraviimise osa on välja jäetud. Filmis on see koht sees ja kuigi aastat ei mainita, tundub, et tegu on 1949. aasta küüditamisega. Ka ooperiversioonis on küüditamine sisse jäetud. Romaanis vahistatakse Ingel siiski 1948, kuna tahtsin esile tuua inimeste vahistamist ka enne massiküüditamisi, inimesi võeti ju kogu aeg vahi alla. Kirjanikuna huvitab mind rohkem see, mis juhtub enne või pärast seda, kui juhtub mingi suur asi.
Näitlejate kohta tuleb veel seda öelda, et väljavalitud nimesid kuuldes tundus mulle kõik kohe loogiline.
••Kui palju teiega filmi tehes konsulteeriti? Oli teil mingites asjades vetoõigus?
Ma ei tahtnud filmi valmimisprotsessi sekkuda. Tahan inimestele jätta nende töörahu. Seal oli palju professionaale, kelle töömeetoditesse mul on usku. Esitasin neile ainult selle nõudmise, et filmida tuleb Eestis, piisavalt autentsetes kohtades.
••Jan Kaus on öelnud, et sai „Puhastust” tõlkides Eesti kohta palju uusi teadmisi, seda täiesti tõsiselt. Kuidas te oma romaane ette valmistate? Käite uurimisretkedel? Teete inimestega intervjuusid? Loete arhiive?
Kõike teen. Kunagi ei või teada, kust midagi huvipakkuvat välja mulksatab. Eesti ajalooteaduses toimub pidevalt palju huvitavat, uut materjali ilmub kogu aeg. Vanad ajalehed on alati hea allikas, samuti telefoniraamatud.
••Teie teostes käib vägivallaga käsikäes reetmine. Millisest inimesest võib saada reetur? On see mingi kindel inimtüüp või oleneb kõik olukorrast?
Ma ei usu, et inimesed sünniksid halbadeks.
••„Stalini lehmades” räägitakse, kuidas eestlasi peeti 1980-ndatel Soomes teise järgu inimesteks. Milline on eestlaste maine praegu? Peetakse neid ikka tibladeks?
Enam mitte. Kui muidugi pole tegu purjus soomlaste vaidlusega. :) Eestlased integreeruvad Soomes hästi ja oskavad keelt. Soome on eelmiste kümnenditega võrreldes tulnud teistest riikidest oluliselt rohkem inimesi ja eestlasi ei peeta enam nii välismaalasteks kui vanasti. Või peetakse neid vähem välismaalasteks kui Aafrikast ja Aasiast sisse rännanuid. Soomlaste agar turism Eestisse aitab ka. Loomulikult mõjutab asja ka see, et Soome seksiäris töötab nüüd peale eestlaste ka teisi välismaalasi. Ja kui soomlane võtab välismaalasest naise, on praegu nende esimene valik tai naised, mitte enam eestlannad.
Kohtan muidugi ka lugejaid, kes imestavad, kui head soome keelt ma räägin. Soomes on muidugi inimesi, kelle meelest Finlandia auhind ei oleks tohtinud minna „Puhastusele” ehk „Eestisse”. On ka neid, kelle meelest Soome kohta ei tohi midagi kriitilist öelda – et mine tagasi Venemaale, kui Soome ei kõlba.
Eestlased on nii mõnegi soomlase meelest usinad töötajad, ja see aitab ka. Kõigist välismaalastest võtab soomlane parima meelega tööle ikka eestlase. Aga midagi ütleb ka see, et väga palju eestlasi töötab ehituses ja puhastusteenuste alal. Madalapalgalistel kohtadel. Viimati Tallinnas käies nägin, kuidas soomlane viskas eesti baarmenile kümme senti jootraha ja ütles: „Et saaksid Soome sõita.” Võib-olla eestlased on viisakamad kui soomlased, baarmen oli igatahes vait.
••Mis on teie enda arvates põhjus, miks just „Puhastus” nii erinevate riikide lugejatele huvi pakub? Kas asi on šokikirjanduse ligitõmbavas mõjus? Või ikkagi selles, et kommunismi sellisest küljest pole igal pool räägitud?
Šokikirjandus? Mis see on? Ehk Eestis (ja ka Soomes) ei saada aru, et nii mõnigi riik on mingil moel olnud Eestiga sarnases olukorras või vähemalt peab end sarnases olukorras olnuks. Või olevaks. Näiteks Portugal arvab küll, et on suure naabri varjus olev väikeriik – mina avastasin selle tänu „Puhastusele”. :) Samamoodi Mehhikos – „Puhastus” on seal saanud väga populaarseks ja ma olen kindel, et mehhiklased ei tea Eestist eriti midagi. Aga nad teavad, mis tunne on, kui suure naabri teod mõjutavad elu kodumaal. Mehhiko vastuvõtlikkus näitab just sarnast suure naabri teemat.
Washingtonis etendunud „Puhastuse” lavastaja Robert McNamara ütles mulle esimesel kohtumisel: „Don’t you worry, we Irish people know all about occupations” – ärgu ma muretsegu, iirlased teavad okupatsioonidest kõike. McNamara on Iiri päritolu. Ja Iirimaa on tugevama naabri külje all elav riik, mida Suurbritannia pikalt okupeeris. Nende keel hävines põhimõtteliselt täielikult.
Hispaania uus põlvkond on väga huvitatud Franco ajastust ja üks toimetaja mainis mulle: „Meil olid ka oma metsavennad. Mu isa peitis ennast aastaid.” Hispaania noored huvituvad minevikust uuel moel ja „Puhastuse” lugu on seal paljudele lähedane. Summa summarum: see lugu puudutab lugejaid maades, mille lähiajalugu on ühel või teisel viisil problemaatiline.
Kui suurt naabrit ei ole, on raskuskese jälle mujal. Prantslased on ka muidu üldiselt tõlkekirjandusest huvitatud, nende huvi puudutab aga rõhutatult Nõukogude okupatsiooni ajastut ning kommunismi ja inimkaubanduse teemasid, nagu ka Põhjamaades.
••Kuna „Puhastus” räägib kommunismi kuritöödest, meeldib see isegi neile konservatiividele, kes muidu on ka feminismi ja muu „võrdõiguslikkuse ja multikultuursuse” vastu. Läänes jälle on feminism seostunud vasakpoolsusega ja seetõttu sageli Nõukogude-sõbralikkusega. Kas võib öelda, et te üritate mõlemat hoiakut raputada?
Hmm. Kirjutamisega midagi raputada on natuke niru eesmärk, raamat peab ikka lähtuma enesest, tegelaskujudest ja jutustusest. Muidugi rõhutab läänemaades vasakpoolsus inimõiguste küsimusi ja muud sellist. Sellest hoolimata ei suudaks ma vasakpartei poolt hääletada.
••Kui resümeerida nii teie kui ka näiteks Imbi Paju kohta tehtud kriitikat, siis leitakse selles peamiselt, et mineviku haavu ei maksa lahti kiskuda ja pealegi olevat teie kujutatud õudused liialdatud või igatahes liiga sensatsioonimaigulised. Mida selle peale kostaksite?
Noh, Eesti on maailmas ainus koht, kus inimkaubandust peetakse Hollywoodi teemaks. Ainult Eestis võib sellist arvamust ajalehes avaldada. Ainult Eestis.
Eesti oli viimane euroliidu riik, kus inimkaubanduse seadus vastu võeti. Varem seda ei olnudki ja üldiste hoiakute poolest oli Eesti Laose-sarnaste maadega samal tasemel.
Sellised asjad ei pane ühtki välismaalast Eestile kaasa tundma. On ka muid asju, millega Eesti ajalehepealkirjadesse jõuab: HIV-positiivsete inimeste suur hulk, Herman Simm ja nii edasi. Teise maailmasõja asjatundjad teavad, et Eesti oli see maa, mille sakslased kuulutaksid judenfrei’ks. Kuigi Eestis on ka positiivseid külgi, ei jõua need asjad ajalehepealkirjadesse. Eesti digiretseptisüsteemi tervitaksid küll paljud Soomeski. Ent tegelaskujude kaudu, kellega samastuda, võib Eesti saada palju rohkem empaatiat ja poolehoidu – ja tekitada huvi terve maa vastu. Aga muide, mineviku tundmine on vaimne kaitsevõime ja maa, kes ei mäleta oma minevikku, elab tulevikuta.
••Kui teid 2006. aastal seoses „Baby Jane’iga” intervjueerisin, oli teil võimalik rahulikult üksinda Helsingi vahel jalutada. Kas privaatsuse mõttes on olukord nüüd muutunud? Vajate juba kindlust ja turvameeste armeed?
Õnneks mitte. :)
••On võimalik, et saate veel kuulsamaks. Kas see teile natuke muret ei tee?
Ajapuudus on natuke mureks, esialgu see probleem küll paranemise märke ei näita.
Tõlkinud Johanna-Mai Vihalem.Kes ta on?Sofi Oksanen
Sündinud 7. jaan 1977
Teosed
2003
Romaan „Stalini lehmad”
2005
Romaan „Baby Jane”
2006
Näidend „Puhastus”
2008
Romaan „Puhastus”
2008
Näidend „High Heels Society”
2012
Romaan „Kui tuvid kadusid”
