Inimkonna pikal arengujoonel oleme me praegu ühes mikroskoopilises punktis. Me teame väga vähe mineviku suhtemustritest. Üht-teist võib aimata rahvaluuleallikate, ilukirjanduse ja vanavanemate mälestuste järgi. Selle põhjal tundub täiesti, et täiskasvanutega usaldusliku kontakti loomiseks oli ühel lapsel enne Teist maailmasõda palju rohkem võimalusi ja aega. Usaldatavaid täiskasvanuid oli lihtsalt lapse ümber rohkem. Just selliseid usalduslikke kontakte ema-isa kõrval, neile täienduseks, lapsevanema inimlikult nõrkade kohtade katteks on lapsel lisaks emale-isale tarvis.
Tänapäev, kus ema tuleb sünnitusmajast koju ja jääb pärast seda aastateks lapse pea ainsaks lähimaks kaaslaseks, on ajaloos kestnud vahest ainult mõnikümmend aastat. Üleöö tundub see meile väga loomulik: keegi ei hakka tänaval lonkiva noorukiga niisama juttu puhuma, õpetajad ei julge ahistamissüüdistuse hirmus enam lapsi eriti kallistada, omaenda üksindusega võitlevad eakad ei söanda sekkuda naabrilaste hingeellu, sugulastega kohtutakse haruharva. Kogu vastutuse koorem, mis pika inimkonna ajaloo jooksul on olnud jagatud ema-isa kõrval ka vanematele õdedele-vendadele, tädidele-onudele-nadudele-lelledele ja vanavanaisadele, sekka veel toeks uskumused või usk – kõik see on nüüd enamasti vaid ühe-kahe lapsevanema õlul. Kes oskavad mõnda usalduslikku silda superhästi ehitada, mõne koha peal aga jäävad kindlasti hätta. Hädakohtades oleks vaja, et teised ümberringi aitaksid kaasa.
Ühises usalduslike sildade ehitamises meist järgmistele põlvkondadele on sidususe võimalus, mis on antud tervele kogukonnale. Lapsevanemale on see võimalus usaldada ka teisi inimesi oma silmateraga vestlema ja tegelema, lastele võimalus õppida usaldama nii erinevaid täiskasvanuid kui ka endast erinevaid teisi lapsi koos nende erinevate maailmavaadete ja elukogemustega. Ühiskond tervikuna saab rohkem usaldada lapsevanemaid ja lapsi endid ning mitte püüda ülearu palju perede eest ära otsustada. Väga inimtihedates kogukondades levib suurema eraldumise ja üksiolemise kalduvus, kuid miks peaksid selle all kannatama lapsed?
