Õpi oma hinge eest hoolt kandma!
Kullar Viimne on valmis saanud sümpaatse dokumentaalfilmi, mis sobib paremini vaatamiseks kinosaalis kui koduste askelduste kõrvalt telerist. 59-minutine "Hing" algab maaliliste looduskaadritega - kastemärg heinamaa aurab varahommikul. Tiiter ütleb, et see on hing. Õrn, käegakatsumatu, kuid ometi vaadeldav.
Käegakatsutavaks portreteeritavaks on filmis korstnapühkija Francesco Leego, esmapilgul mehine naine, ilmselt seepärast, et amet on daamil mehine, kuid nõgise pealispinna all on peidus habras naiselik hing.
Francescole meeldib tema töö, kuid tal tuleb pidevalt rinda pista inimestega, kes teda selles ametis tõsiselt ei võta. Seda me otseselt eklaanil ei näe, me näeme vaid tema naiselikku reaktsiooni - vaoshoitud pisaraid, solvumist. Kaamerasilm võtab üles ja annab vaatajale edasi Francesco elu umbes ühe aasta lõikes. Ta pühib korstnaid palaval suvepäeval ning sügisel, võtab uue aastagi vastu katuseharjal. Tema tegemised on edasi antud pieteeditundega, maalides otsekui vaikelu, natüürmorti.
Korstnapühkijaga paralleelselt on tegelasteks püramiidikujulistes majades elav kogukond, kes tegeleb hinge avastamisega, erinevate meditatsioonitehnikatega. Kui Francesco puhastab majade korstnalõõre, siis vaimukogukond puhastab hinge.
"Hing" on film, mis kuulub kindlasti sellel aastal linastuvate kodumaiste filmide massiivses rägastikus paremikku, vaadake see ära.
Kuni 24. märtsini saab seda näha Tallinnas kinos Artis, 22. märtsil linastub film Tartus Athena keskuses maailmafilmi festivalil.
