Õpik kogu perele
[Mart Laar, Maria Tilk, Eha Hergauk "Ajalugu" 5. klassile. Illustratsioonid Liis Pääsuke Avita, 1997]
Usun, et selle õpiku loeb iga lapsevanem kõigepealt ise tuhinal läbi.
On ilmunud tähelepanuväärne raamat - Mart Laari, Maria Tilga ja Eha Hergaugu ajalooõpik 5. klassile.
Sissejuhatavate peatükkide järel võetakse Eesti minevik järjekorras ette, kiviajast aastani 1992. Teatavasti teevad lapsed 5. klassis esimest korda lähemat tutvust Eesti ajalooga, mis loomulikul kombel on ajaloo kui distsipliini hilisema laiema omandamise aluseks.
Juturaamatulikum ja rahvusmeelsem
Kui võtta võrdluseks kõrvale 1993. aastal ilmunud Tiia Toometi õpik, siis tundub äsjailmunu kuidagi juturaamatulikum. Toomet püüab kirjeldada protsesse kogu nende terviklikkuses. Laar-Tilk-Hergauk keskenduvad põnevamatele episoodidele, ilma et tervik silmist kaoks. Viimane sõna on õpetajail, kuid tundub, et uue õpikuga on lapsi lihtsam köita.
Toometi õpik sarnaneb pigem akadeemilise ajaloo ladusa kokkuvõttega, uus aga rohkem Jüri Parijõe epohhhilise "pildireaga". Ja miks mitte ka Hillar Palametsa õpikuga. Viimane väärib oma sisu poolest kogu seda põlgust, mis sellele on osaks langenud, kuid oli metoodika poolest vaieldamatult hiilgav.
Laari-Tilga-Hergaugu käsitlus on salgamatult rahvusmeelne. Isegi sel määral, et mõni lapsevanem või ka õpetaja ehmunult kõõksatab. Aga selle üle ei tasu muretseda, lugege raamat ka teist korda läbi ja te näete - mis tõsi, see tõsi. Isamaal sündinud asjust tuleb kirjutada ka õpikus nii, nagu nad sündisid. Ja kui siis jääb ikka veel vaevama kahtlus, et nüüd hakkab koolidest tulema pisikesi pimedaid natsionaliste, lugege õpikut kolmaski kord. Näete, et kitsarinnalisusest on asi kaugel. Tõe õpetamine käib käsikäes mõistmise õpetamisega.
Rõhuasetustes leidub samuti üht-teist uut. Näiteks eraldi õppetükk vennastekoguduste kohta, suhteliselt suur tähelepanu Teise maailmasõja sündmustele ja lahingutele. Küsida võib, kas 17. sajandi nõiaprotsessid eraldi peatükki väärivad. ühtki vastuväidet ei leia aga 1944. aasta sõjasõndmuste esitamisele omaette peatükina, see "tundmatu sõda" ei tohi tundmatusse jäädagi. Sama kehtib metsavendade peatüki kohta. Ka peatükk elust mõisas on uudne.
Eraldi kiitmist väärib illustraator Liisi Pääsuke. Parimad pildid polegi illustratsioonid, vaid omaette jutukesed, mida laps lugeda pusib ja õpetaja kommenteerib. Eriti rabasid siinkirjutajat Kr. J. Peterson Toomemäel, vanaproua rahareformi päeval ja mõtlikud naised tühja lihaleti ees. Muide, viimase pildi juures tuleb õpetajal ilmselt eraldi seletada, et tegemist on kauplusega.
Heal ka vead
Paraku on igal päikesel plekke ja kõnealuses õpikus vigu.
Lk 19 - mitte Pulli küla, vaid Pulli talu.
Lk 25 - üleliigne mõttekriips ülalt teises reas muudab lätlased ja leedulased "balti hõimuks" ja mitte nende järeltulijaiks, nagu oli mõeldud.
Lk 28 - mitte taigud, vaid taiad (nim taig).
Lk 30 - hiis ei olnud tingimata tammik.
Lk 31 - kas viikingilaeval oli nikerdatud ruhv? Vahest ikka "nina ja ahter".
Lk 63 - on õige, et Hansa Liidu kaardil on Szczecini asemel Stettin, aga siis olgu Gdanski asemel ka Danzig.
Lk 71 - hoopis hirmus õnnetus kahes kohas: esimene eestikeelne raamat olla trükitud 1535. Esimene teadaolev ikka 1525 ja esimene, millest midagi alles, 1535.
Lk 85 - mitte Ignati Jaak, vaid Ignatsi Jaak.
Lk 90 - mitte Rootsi impeerium (=3D keisririik), vaid suurriik vms.
Lk 92 - kas venelased 1710. a Riia, Pärnu, Kuressaare ja Tallinna ikka vallutasid, on küsitav. Need linnad ju alistusid ise. Pigem siis venelased "hõivasid" vms.
Lk 119 - lauritsapäev pole 8., vaid 10. augustil.
Lk 210 - laulupidude ja "Mu isamaa on minu arm" juures julgen veaks pidada Ernesaksa mainimata jätmist.
Lk 218 - lõbus trükiviga; mitte isamaalasi, vaid isamaalisi.
Lk 223 - läbimõtlemata sõnastus jätab mulje, nagu oleks Mart Laari valitsus teostanud rahareformi, ehkki daatumid selle samas välistavad.
Ja ehkki vigu on siin rohkem kui üks, julgen ometi väita, et need jäävad õpiku rohketele tugevatele külgedele kaugelt alla. öeldu ei tulene minu enda mikroskoopilisest ja kaudsest osalusest selle raamatu valmimise algetapil. Soovin Laari-Tilga-Hergaugu õpikule pikka iga ja mitmeid (kõpitsetud) kordustrükke.
LAURI VAHTRE
