Oma ajaloo jooksul esimest korda, 23.–28. mail Moskvas toimuval PEN-klubi kogressil kritiseeriti Venemaad Tshetsheenias käiva sõjalise kampaania pärast.
"Me peame nõudma tshetsheeni rahva vastu peetava sõja lõpetamist," ütles Nobeli kirjandusauhinna võitnud Günter Grass kirjanike esinduslikul rahvusvahelisel foorumil. "ÜRO egiidi all peab uurima mõlema poole sõjakuritegusid." Grassi sõnavõtt oli autorite õigusi ja sõnavabadust kaitsva PEN-i korralisel kongressil Tshetsheenia küsimuses teravaim.
PEN on kritiseerinud varem teravalt Venemaad keskonnakaitse aktivistide tagakiusamise pärast, kui need on avaldanud Lääne massiteabevahenditele infot Venemaa tuumasaastest. PEN-i president, mehhiko kirjanik Homero Aridjis mainis tagakiusatud ajakirjanikku Andrei Babitskit, kelle reportaazhid Tshetsheeniast on vihastanud Kremlit.
Venemaa PEN keskuse president Andrei Bitov tunnistas, et Tshetsheenia sõda on kahjustanud Venemaa mainet. Ta lisas, et Venemaa on pärast kommunistliku rezhiimi langemist teinud siiski läbi suure arengu sõnavabaduse vallas.
Kuuskümmend aastat Joseph Brodskyt
24. mail tähistati kolmes maailma paigas Nobeli preemia laureaadi Joseph Brodsky 60. sünniaasta-päeva. Juubelipidustused toimusid korraga Peterburis, New Yorgis ja Veneetsias.
Kolmapäeval näitas telekanal NTV rõõmsaid Brodsky-sõpru, kes luuletaja haual St. Michele saarel vene kombe kohaselt viina võtsid. Peterburis, ajakirja Zvezda ajaloolises toimetuses toimus 24.–26 maini Brodsky loomingule pühendatud rahvusvaheline kirjanduskonverents.
Brodskyl oli küll sidemeid Eestiga, kuid tema juubelit Arkaadia andmetel ei tähistata. Kuigi 1. juunil kell 17 mängitakse Tartus Tampere Maja hoovis (Jaani 4) näidendit "Kohus Brodsky üle", rõhutavad korraldajad, et näidend pole pühendatud Brodsky 60. sünnipäevale.
Kurt Vonnegut hakkas õpetajaks
Kurt Vonnegut hakkab sel sügisel tööle Smithi Kolledzhi õppejõuna Massachusettsi osariigis.
USA üks kuulsamaid kirjanikke Vonnegut kolib New Yorgist oma kooliõpetaja karjääri pärast Northamptoni väikelinna, kus elab ka ta kunstnikust tütar. 77-aastane Vonnegut on paranemas haavadest, mis ta sai põlengusse jäädes.
Cartland maeti kuningliku tamme alla
Menuromaanide autor Barbara Cartland maeti kolmapäeval lihtsas papist kirstus kuninganna Elizabeth I istutatud tammepuu alla. Londoni lähistel asuvas häärberis toimuvatel matustel kõlab ainult kirjaniku lemmiklaul, Perry Como "I Believe".
Pühapäeval 98-aastasena surnud Cartlandi pärandiks on peamiselt armastusromaanid, mida on kirjastatud 36 keeles enam kui miljard eksemplari.
EPL/Arkaadia
Isepäine ja halastuseta kriitikaraamat
TULGU UUS TAEVAS.
Mõtteid viiekümnest kirjanikust
Hellar GrabbiVirgela, 2000
Kogumik "Tulgu uus taevas" esitab peale Hellar Grabbi raadiovestluste rohkesti uustrükke tema toimetatud ajakirjast Mana, sealhulgas teavet ajakirja sihtidest ja käekäigust.
Mana ja Grabbi on pidevalt viinud ellu kodueesti ja väliseesti kirjanduse ühendamise poliitikat ning seda väljendab ka vaadeldav kogumik. Grabbi on mitmekülgne kriitik, ta arvustab nii luulet kui ka proosat ning teeb mitmeid üldistusi ja kokkuvõtteid.
Luulearvustajana arendab autor edasi kirjandusloolase Karl Mihkla meetodit, mis pidas tähtsaks pikkade värss-tsitaatide ja ka tervikluuletuste esitamist. Nii on Grabbi Uku Masingust, Merle Jäägerist ja Tõnu Trubetskyst kirjutades lisanud oma tekstile ka mitmeid autorite luuletusi. Pikki tsitaate leiame ka Ivar Ivaskilt, August Sangalt ja Jaan Kaplinskilt. Kui Eestis on kiputud alahindama Ivar Grünthalit ega ole tahetud teda paigutada pagulasluuletajate tippmeeste hulka, siis Grabbi on teda hinnanud kõrgelt ning nii tasakaalustab ta kirjandusloo kirjutajate jaoks kriitikute senist ühekülgsust. Tahan selles küsimuses Grabbit igati toetada.
Oma isepäisust näitab Grabbi sellega, et söandab avaldada teistest kriitikutest suuresti lahknevaid hinnanguid. Kogumikus "Vabal häälel" üllatas Grabbi madala hinnanguga Debora Vaarandile, valimikus "Tulgu uus taevas" teeb ta sedasama August Gailitiga. Talle ei meeldi miski Gailiti triloogias "Kas mäletad, mu arm?".
Kui kadunud Endel Sõgel üritas halvustada seda teost argumendiga, et see ulatub pornograafiasse, siis Grabbi arvab vastupidiselt, et seksuaalsuhete kujutamine on viletsavõitu.
Sõgel sai küll pagulaskirjandust kogu aeg lugeda parteikabineti raamatukogus, kuid nähtavasti on tal kahe silma vahele jäänud (vahest läks vastav ajalehenumber tõesti kaotsi?) Kanada ajaleht Vaba Eestlane 30. märtsist 1966. Selles numbris avaldas Grabbi probleemartikli "Eesti pagulaskirjanduse püsimine on ohus" ning analüüsis olukorda üpris kriitiliselt.
Kui Sõgel oleks seda lugenud, siis oleks ta heast meelest käsi hõõrudes seda tsiteerinud oma pagulaskirjandust ründavates kirjatöödes.
Tahaks oletada, et Grabbi hädahüüd sünnitas mingeid tervistavaid järeldusi, sest 1966. aasta ohtlikust diagnoosist hoolimata püsis pagulaskirjandus veel veerand sajandit.
Oskar Kruus, kriitik
