Rahupreemia üks laureaate, Ida-Timori pagenduses elav vastupanuliikumise aktivist Jose Ramos Horta ütles, et preemia suurendab tema lootust Ida-Timori okupatsiooni rahumeelsele lahendamisele Indoneesia poolt.

Teine laureaat, Ida-Timori katoliku piiskop Carlos Filipe Ximenes Belo võttis preemia vastu kiriku ja oma rahva nimel. "Ma usun kindlalt, et ma olen siin kui vaikiva Ida-Timori rahva hääl. Rahvas soovib rahu, oma inimõiguste austamist ning vägivalla lõpetamist," ütles piiskop oma tänukõnes.

Pärast audientsi Norra kuninga Harald V juures andis laureaatidele üle Nobeli kuldmedali ja diplomi Norra Nobelikomitee esimees Francis Sejersted. Nobeli rahupreemia rahaliseks maksumuseks on 7,2 miljonit Rootsi ehk 13,1 miljonit Eesti krooni. Tseremoonia toimus rootsi keemiku Alfred Nobeli 100. surma-aastapäeval, seal viibis ühtekokku 1000 külalist, teiste seas ka Norra kuningas.

Nobeli komitee ametnike sõnul boikoteeris 1976. aastal endise Portugali asumaa Ida-Timori okupeerinud Indoneesia eilset tseremooniat. Ida-Timoris on kakskümmend aastat kestnud Indoneesia okupatsioon nõudnud selle väikese saareanklaavi 600-700 000 elanikust ühel või teisel moel ligi 200 000 inimese elu. Indoneesia on kuulutanud Ramos Horta reeturiks ja hoiatanud Belot oma kriitikat talitsema või minema vastu pagendusele.

Ramos Horta sõnul on Indoneesia ainsaks järjekindlaks valitsuspoliitikaks olnud repressioonid - nii Ida-Timoris kui mujal. "üle 30 aasta on indoneesia rahvas talunud tapatalguid, vangistamist, piinamist... Moslemid, katoliiklased, budistid ja hindud kõik on tunda saanud rõhumist," ütles Ramos Horta. Kuid isegi tema, kes ta juhib okupatsioonivastaseid jõupingutusi Austraaliast, kutsus Indoneesiat kõnelustele Ida-Timori üle. "Meie ühiskond ei saa põhineda kättemaksul. Oma usaldusväärsuse ja püsivuse tõttu oodatakse katoliku kirikult juhtrolli tervenemises," väitis ta. Ramos Horta sõnul oli kogu okupatsiooni aja kodumaal rahumeelsete lahenduste eest võidelnud Belo auhinna "tõeline võitja".

AP/AFP/Reuter/ETA/Baltic News Service