Otsas, möödas, laiali ja lõhki – aasta 2010 läbi üdini nutuse prisma

2010. aastal läksid Eesti inimeste jaoks kaotsi mitmed rohkem ja vähem märgilise tähendusega nähtused. Kultuur ei tähenda ainult teatrietendusi ja raamatuid.

Telefoniautomaadid ja postimüügikataloog Quelle moodustasid eestlaste kultuurist kindla, kuigi pealtnäha vähetähtsa osa, ning ilma nendeta on meie elu paratamatult teistsugune.
Ka Rakvere kodutute loomade varjupaiga, Paide tänava uuskasutuskeskuse ja Otepää piimaühistu kadumisel on täiesti konkreetne mõju sellele, millisena me ümbritsevat maailma tajume. Uute naisteajakirjade või glamuuribaaridega turule tulek nõuab praegu kindlasti suurt söakust. Lisaks surus aastale oma märgi kultuuriga seotud inetute skandaalide jada ning mitme tuntud ehitise hukk.

Ehkki masu hakkab kuuldavasti lõppema, andis mitu firmat, kes seni olid hambad ristis vastu pidanud, mullu alla ja nii annab artiklis tooni pankrottide seeria.

Vanad ülikoolihooned langevad

•• Tallinn ei saa valmis. Kevadel lõhuti maha kunstiakadeemia maja Laikmaa tänaval. 1885. aastal kahekorruselisena valminud hoone ehitati 1923. aastal ümber ja sai praeguse kuju 1974. aastal Peeter Tarvase ja Voldemar Herkeli kavandi järgi.

Detsembris alustas Tallinna ülikool kunagise peda keeltemaja (valminud 1983) ja selle kõrvalhoone lammutamist Narva maanteel.

Mustamäel langes mullu kopameeste saagiks suurem osa tehnikaülikooli kuuendast õppehoonest (valminud 1986). Ülikoole siiski ilma hooleks ei jäeta, lammutatud majade asemele ehitatakse uued.

Nõmme turuhoone veider põleng

•• 1930. aastal arhitekt Robert Natuse projekti järgi valminud Nõmme turuhoone tehti 2009. aastal nii hästi korda, et võitis aasta parima restaureeritud

puit­ehitise tiitli. Mullu aprillis põles maja aga maha, tunnistajate sõnul levis tuli nagu säraküünla leek. Politsei süütamise kohta tõendeid ei leidnud, tegelikku põhjust aga ei suudetudki kindlaks teha. Kindlustus jätkab asja uurimist. Turuhoone sümboolset staatust arvestav linnaosavalitsus tegutses kiiresti, Natuse kavandi järgi kerkis sügiseks samale kohale täpselt samasugune hoone. Ent see on ikkagi vaid koopia, originaalist oleme igaveseks ilma.

Väikese lehe suur skandaal

•• Ajalehtedest läksid mullu hingusele Türi Rahvaleht ja Harju Ekspress, paberil ilmumise lõpetas väljaanne Riigi Teataja. Kõige ohtramalt pakkusid ametivendadele kõneainet aga Võrumaa Teataja töötajad.

2010. aasta jaanuaris maakonnalehe peatoimetajaks saanud Sulev Valner sai ametis olla natuke üle kuu. Seejärel laiendas eelmine peatoimetaja, lehe omanikeringi kuuluv Kalev Annom ajalehe nõukogu liikmeskonda ning nõukogu laskis Valneri märtsi alguses ametist lahti. Kokkuvõtteks sai Annom ameti tagasi, ent koos Valneriga lahkus enamik lehe töötajatest. Lisaks korrektorile, küljendajale, müügijuhile ja kuulutuste vastuvõtjatele allub Võrumaa Teataja peatoimetajale praegu vaid kaks reporterit, hiljutised ajaveebnikud-skandalistid Inno ja Irja Tähismaa. „Praegu on toimetuse õhkkond vabam ja neutraalsem kui varem,” kiitis peatoimetaja kevadel.

Loomemajanduse veskikivide ohvrid

•• Aasta viis ametist mitmeid kultuuriga seotud ametnikke. ERSO direktori Andres Siitani novembrikuise vallandamisega ja alles kuu aja eest sellele tööle tulnud peadirigent Neeme Järvi ametist lahkumisega seotud järellainetus on tasapisi vaibuma hakanud, ajutise direktorina juhib orkestri majandusasju Anneli Unt.

1991–2010 arhitektuurimuuseumi direktorina töötanud Karin-Hallas Murula aga on vaidlustanud kohtus konkursi tulemused, mis tõid ametisse tema asemele Leele Välja.

Juuli lõpus vallandas ministeerium Läänemaa muuseumi direktori Rea Rausi, tuues põhjuseks tolle probleemid Ilon Wiklandi autoriõigustega. Samal kuul vallandati Mahtra talurahvamuuseumi juht Tiia Schmitte, keda süüdistati passiivsuses arenguvisioonide suhtes ja museaalide kaotsiminekus. Vallandatud ise leiavad, et põhjus peitus nende vastuseisus muuseumide ühendamiskavadele.

Tallinnas aga küttis kultuuri-inimeste kirgi sihtasutus Kultuuripealinn 2011 juhatuse liikme Mikko Fritze lahkumisavaldus. „Al­gab produktsioonifaas, mis vajab teistsugust manageerivat tegevjuhtkonda,” nentis juunis ametist lahkunud sakslane mal­belt. Nüüd koosneb juhatus ainult ühest liikmest, kelleks on endine abilinnapea Jaanus Mutli.

Raamatupood kolis supermarketisse

•• 8. augustil sulges uksed hubane Apollo raamatumaja Viru ja Aia tänava nurgal, mis oli seal tegutsenud 2000. aasta detsembrist. Arvestades rendilepingu lõp­pemist ja asjaolu, et uues Solarise keskuses tegutseb samuti üks raamatukauplus, pole otsus imekspandav, ent kahju on ikkagi. Nüüd on seal eesti käsitööliste loomingu müügiga tegelev su­veniiripood nimega Eesti Esindus Tallinnas, mille omanike kinnitusel on nime varjatud mõte „kutsuda eestlasi üles Tallinna vanalinna turistidelt tagasi võitma”. Loodetavasti ei sureta supermarketid välja Pärnu Rüüt­li tänava Apollo kauplust, kus raamatukauplus on tegutsenud ligi pool sajandit, ent kuhu võiks kindlasti ka mõne uue kasiino rajada.

Tööstuslegendi kuulsusetu lõpp

•• 1858. aastal tootmist alustanud Kreenholmi manufaktuuri tekstiilitooted võitsid 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel grand prix’. 1872. aastal toimus Venemaa moodsaimas vabrikus kuulus Kreenholmi streik. Tsaaririigi kunagise uhkusobjekti hiilgusest on tänaseks järel vaid narmad.

Mullu 5. novembril seiskusid kardinaid ja voodipesu kokku õmmelnud masinad, 30. novembril kuulutati välja Rootsi omanikele kuulunud ettevõtte pankrot. Üle 500 inimese kaotas töö ning ettevõtte oksjonile pandud vara ei ole seni keegi osta tahtnud.

Laienemine tõi disainipoele huku

•• Novembri lõpus peatas kauplemise Tartus eesti moeloojate tooteid müünud disainikauplus Preili Pipar. 2009. aastal Tartus Camylandi nime all tegutsema hakanud pood nägi enda eesmärgina pakkuda vastukaaluks kiirmoekettidele konkurentsivõimelise hinnaga Eesti rõivaid ja ehteid. Aprillis laieneti Preili Piprana Tallinnasse ning see sai firmale saatuslikuks – omanike sõnul hakkas Tartu kasumit õõnestama Tallinna kahjum. Suvel pandi Tallinna pood küll kinni, ent olukorda päästa enam ei õnnestunud. Eesti moekunstnikke toetama pidanud algatus jättis loojad hoopistükkis lubatud rahata.

Viljandi viinatootja jäi kuivale

•• Hüvasti, Liiwimaa Palsam, guajaaviliköör ning viin Neli Tankisti! Septembris tuli teade, et napsivalmistamise peab lõpetama Eesti suuruselt teine

alkoholitootja Liiwi Heliis. Viljandis alustanud ja seejärel pealinna kolinud ettevõttele sai saatuslikuks ligi 800 pudelit salaviina, mille maksu- ja tolliamet ühest väikebussist ja alkoholifirma laost leidis. Illegaalse joogi etiketile kantud sõna „Foršs” tähendab läti keeles „nunnu”. Ettevõte eitas süüdistusi küll otsustavalt, ent maksu- ja tolliameti sõna jäi peale. Kehakaalu alandavat rüübet FatBurner ning limpsi tohib ettevõte edasi teha, ent järjest kasvavad maksuvõlad muudavad Liiwi tuleviku kahtlaseks.

Ka glämm jääb masu võimule alla

•• Kohvikud ja klubid lähevad ikka mõnikord hingusele, näiteks suleti mullu Valgas populaarne Oravapesa kohvik, Kuressaarest jälle kadusid Marktstrasse ja Klaaspärl.

Üks kuulsamaid langenuid on Tallinnas Sauna tänaval asunud homoklubi Angel, mis laskis oktoobris lahti töötajad ja esitas pankrotiavalduse. Lokaal jõudis tegutseda kuus aastat.

Kuuldavasti on raskustes ka Tatari tänaval asuv X-Baar.

Läinud aastal sulges uksed Stereo Lounge Harju tänaval, mis oli seal tegutsenud 2004. aasta lõpust. Omanikud lubavad läikivvalge sisustusega tuntuks saanud sohvabaari uues kohas avada.

Paremini ei läinud ka Vabaduse väljakul 2009. aastal avatud Kultusel (varem tuntud kui Moskva, Metropol ja Kultas), kus tegutseb alates juulist Wabaduse kohvik.

Eriti õnnetu oli aga jaanuaris Tartu maanteele kolinud elektroonilise muusika klubi Club Force saatus – sulgemiseni jõuti vähem kui kaks kuud pärast avamist.

Reisifirmade kõrbemise aeg

•• Pisemate tegijate (Travel In, reisima.net, Alpen Tours) kadumine jäi laiemale üldsusele ehk märkamatuks, ent reisifirma Top Tours äkilisest kõrbemisest 21. mail oli raske mööda vaadata. Seda vähemalt nende 427 reisija jaoks, kelle reisifirma ette hoiatamata Türgisse ja Kreetale hotelliomanike kätte pantvangi jättis. Suvel panid kaks Maardu optimistlikku töötut rahad kokku ja ostsid Top Toursi selle egiptlasest omanikult Khaled Ibrahimi käest 50 000 krooni eest ära. Septembris kuulutati välja Top Toursi pankrot.

Siseturismi sihtkohtade hulgast kadus Laulasmaa spaa, mis oli tegutsenud 2004. aasta augustist.

Detsembris loobus edasistest pingutustest Väike-Munamäe suusakeskus, mis oli 1996. aastast saadik keskkonnaametnikega piike murdnud.

Mais lõpetas majutusasutusena tegutsemise Tartu Uppsala maja.

…ja ajakirjad jätkavad kustumist

•• Kas truudusetus võib paarisuhte päästa? Kas matid või läikivad huuled? Keisrilõige – äärmuslik meede või trend? Neile ja teistele samalaadsetele dilemmadele peavad edaspidi vastust pakkuma teised naisteajakirjad, sest kontsern Ühinenud Ajakirjad loobus uuest aastast ajakirja Marie Claire väljaandmisest. Ettevõtte sõnul sattus ajakirja lansseerimine erakordselt halvale ajale ehk täpselt majanduskriisi algusse. Viimane number ilmus detsembris, väljaanne jõudis Anu Merila taktikepi all tegutseda veidi üle kolme aasta.

Samasugune saatus tabas ka Forma Media ajakirja Meie Pere, mille esimene number ilmus 2007. aasta märtsis.

Kahe lahkunud väljaande asemele ei tulnud midagi uut, seevastu hakkas novembrist eesti keeles ilmuma Põhjala populaarteaduslik ajakiri Imeline Teadus.

Taksofon lahkus tänavalt

•• 1997. aastaks kattis Eestit enam kui 3000 uuest telefoniautomaadist koosnev võrgustik. Võrreldes Nõukogude-aegsete kopikamasinatega mõjusid kaardiga töötavad taksofonid ülišikkidena ning neid oli raskem lõhkuda. Kaartidest said ka kollektsionääride huviobjektid, mõni haruldasem 50-kroonine kaart maksab praegu internetis juba ligi 50 eurot.

Siis aga algas mobiiltelefoni võidukäik, mis viis selleni, et tänavu kasutati üht tänavatelefoni päevas ainult minuti jagu. 1. detsembril lülitas Elion kõik järelejäänud taksofonid välja.

Kui ajalehed poleks sellest kirjutanud, poleks enamik meist midagi märganud. Ometi on Eesti üks väheseid riike, mis on telefoniautomaatidest täielikult loobunud. Tõsi, Soomest kadusid need aparaadid juba 2006. aastal. Taksofone likvideeritakse ka Suurbritannias, mis nüüd kuulsatele punastele telefoniputkadele rakendust otsib. Hiljuti kirjutasid lehed, et osa neist muudetakse pangaautomaatideks.

Eestis jääb koole järjest vähemaks

•• Septembris ei alustanud uut kooliaastat Kohtla-Järve Oru põhikool, Läänemaa Asuküla algkool, Põlvamaa Naha algkool ja Vana-Koiola kool, Märjamaa Sipa algkool, Võru vene põhikool.

Tallinnast kadusid liitmiste tagajärjel Pelgulinna põhikool, Sõle põhikool ja Väike-Õismäe gümnaasium. Viimati nimetatud kooli liitmine Õismäe humanitaargümnaasiumiga ei läinud sugugi viperusteta, praegu nõuab kooli ametiühing direktor Piret Hiisjärve lahkumist.

Isegi Eesti kroonist jäime ilma

•• Veel viimaseid päevi hingitsev Eesti ühekroonine kaalus viis grammi ja oli tehtud sulamist Nordic Gold, mis sisaldas 89% vaske, 5% alumiiniumi, 5% tsinki ja 1% tina. 7,5 grammi kaaluv üheeurone koosneb aga kahest erinevast sulamist – keskel kolmveerand osa vaske ja üks osa niklit, ääres aga 75 protsenti vaske, 20 protsenti tsinki ja viis protsenti niklit. Kahe mündi vääringu vahe on 15,6466-kordne.

Paljude meelest teeb üleminek asjad liiga keeruliseks ning novembris eurovastaste tellitud Saar Polli uuringu järgi oli 53% küsitletutest uue raha vastu. Pealegi kinnitasid Šveitsi teadlased 2001. aastal, et euromüntides sisalduv nikkel põhjustab allergiat.

Quelle kataloog pani pillid kotti

•• Quelle tähendab saksa keeles allikat. 1997. aastast eestikeelsena ilmunud postimüügiallikas jäi aga läinud aastal kuivaks, sest ehkki Quelle OÜ rahaasjad olid korras, läks pankrotti Saksamaalt kaupa tarninud emafirma. Sakslaste jaoks on tegu eriti märgilise sündmusega, kuna posti teel rõivaid pakkunud kataloog oli ilmunud 1927. aastast peale. Quelle OÜ tegevuse võttis üle Halens Group ning firma hakkab uue nime all Halensi ja Cellbesi asju pakkuma.

Aasta varem lahkus meilt soomlaste Hobby Hall, aga postimüügi lõpust oleks vale rääkida: Otto, Anttila ja teised tegutsevad edasi.

Kunagised trendiobjektid teel ajaloo prügikasti

•• Alates 1972. aastast kaubamärgi Technics all analoogheliga vinüülimängijaid tootnud elektroonikafirma Panasonic teatas läinud aasta lõpus, et lõpetab nimetatud masinate valmistamise. Paljud Technicsi seeria 1970-ndatel valmistatud vinüülimängijad on endiselt töös, eriti kõrgelt hindavaid neid räppmuusikud.

Teine elektroonikatootja Sony teatas, et ettevõtte sünnimaal Jaapanis lõpetatakse 1979. aastal turule paisatud kassetimängija Sony Walkman tootmine. Põhjuseks on ilmselgelt MP3-mängijate levik. Hiinas jätkatakse siiski Walkmani pleierite valmistamist, kuna USA-s, Euroopas ja mõnedes Aasia riikides tuntakse nende vastu veel elavat huvi.

USA menuseriaalid jõudsid viimase osani

•• „Õnne 13” ja „Kelgukoerad” on seni küll väljaspool ohtu, ent Ameerikas jõudis mitu siingi populaarset sarja finaalini. Olles võitnud 20 Emmy auhinda ja ajaloo pikima spiooniseriaali tiitli, pani pärast kaheksandat hooaega pillid kokku „24”.

Tuntumatest USA seriaalidest lõpetasid veel „Nip/Tuck” (kuus hooaega), „Law & Order” (20 hooaega), „Lost” (kuus hooaega) ja „Heroes” (neli hooaega). Jutusaadete legend Conan

O’Brien kaotas saate „The Tonight Show” ja sai asemele saate „Conan”. Detsembris oli eetris viimane osa 1985. aastast toodetud jutusaatest „Larry King Live”, 77-aastane King jätkab siiski CNN-i palgalehel.