Paavst tunnistab evolutsiooniteooriat
Moraalitõekspidamistes vanameelseks peetud paavst Johannes Paulus II andis oma toetuse evolutsiooniteooriale, kuulutades selle kristliku usuga kokkusobivaks. Enamik teadlasi küllap tervitab seda, hulk tõsiusklikke aga vaevalt et katoliku kiriku pea otsusega lepib.
Paavst tegi küll kohe selgeks, et inimhinge peab ta endiselt otseseks jumala loominguks. Kuid kirjalikus läkituses paavstlikule teaduste akadeemiale, mis kujutab endast roomakatoliku kirikut teadusküsimustes nõustavat kogu, teatas ta üpriski sensatsiooniliselt oma otsusest, mille kohaselt on evolutsioon "rohkem kui teooria". Seega on katoliku kirik oma pea läbi tunnistanud, et inimese ja teiste loomaliikide füüsiline evolutsioon läbi loodusliku valiku peab paika, mis peaks ju tähendama, et mingit piiblis kirjeldatud inimese loomist pole toimunud.
Umbes nii või veelgi räigemalt reageeris ka ajakirjandus, eriti Itaalia press. Näiteks konservatiivne ajaleht Il Giornale kuulutas esiküljel: "Paavst ütleb, et me pärineme ahvidest". La Repubblica aga teatas, et paavst on Darwiniga rahu sõlminud.
Evolutsiooniteooria oli suurmoeks möödunud sajandil ning selle sõnastajaks peetakse teadagi Inglise naturalisti Charles Darwinit. Kiriku esialgne äge vastuseis sellele muutus tasapisi pehmemaks ning viimastel aastakümnetel on katoliiklaste ametlikuks seisukohaks olnud, et evolutsiooniteooria on tõsiseltvõetav ja arutelu vääriv, kuid siiski veel väga lahtine küsimus.
Nüüd aga ütles paavst oma kirjas, et on tõepoolest märkimisvää= rne, kui progresseeruvalt on see teooria juurdunud uurijate teadvuses pärast ridamisi tehtud avastusi mitmes sfääris. Erinevate ja teineteisest sõltumatult tehtud uuringute tulemuste kokkulangevs on juba iseenesest oluline argument selle teooria toetuseks, lisas paavst.
Nii Darwini kui ka teiste evolutsionistide ideed inimese päritolust valmistasid teoloogidele pikka aega peavalu, sest ükskõik kui pikaaegne puu otsast alla tulemine ja ahvist inimeseks saamine ei sobinud ju kuidagi kokku piiblis kirjeldatud loomislooga ja Aadama ning Eeva juhtumistega Eedeni aias. Siiski ei uskunud tänapäeval enam enamik teolooge, et kiriklik doktriin - mille kohaselt lõi jumal inimese oma näo järgi - ning evolutsiooniteooria teineteist täielikult välistavad.
Kuid mõistagi on olemas ka fundamentalistidest kristlasi, kes kogu loomislugu täht-tähelt võtavad ning nende algatatud vastavad vaidlused on eriti teravad USA lõunaosas. Nende seisukohtade kummalisevõitu tugevust ühiskonnas näitab ka asjaolu, et alles selle aasta algul ja õige napi häälteenamusega kaotati Tennessees keeld õpetada koolides evolutsiooniteooriat. Just sama osariik sai kuulsaks 1925. aastal, kui kohus mõistis "ahviprotsessi" nime saanud kohtuprotsessil kooliõpetaja John Scopesi evolutsiooniteooria õpetamise eest koolilastele süüdi ning trahvis teda saja dollariga.
Vatikani esimene tähelepanuväärsem reageering evolutsiooniteooriale tuli tegelikult juba 1950. aastal, kui paavst Pius XII käsitles seda "Humani Generise" nime kandvas entsüklikas. Tollal otsustas paavst, et evolutsiooni arutamisele pole mõtet vastu seista, kuid samas kirikupea siiski hoiatas, et too teooria mängib kaardid kätte kommunistidele, kes kogu hingest soovivad jumala maailmast üldse kaotada.
Paljud teadlased küllap tervitavad Johannes Pauluse otsust, kuigi seda võib ka hilinenuks pidada. Eelkõige lubab kirikupea "õnnistus" jätkata evolutsiooniprobleemide kallal tööd ka paljudel kristlikel teadlastel, kartmata kirikupoolset tsensuuri.
ENE SOOSALU
