Päevalehe ajakirjanike tähelepanekuid PÖFFilt

Väga hea film – Eesti Päevalehe päevasoovitusBarbara otsib paremat elu
.
„Barbara”
Saksamaa 2012
R: Christian Petzold
O: Nina Hoss, Ronald Zehrfeld, Rainer Bock
19.11 Tartu Athenas,
22.11 Sõpruses

„Barbara” räägib samanimelisest naisest (Nina Hoss), kes satub Saksa Demokraatlikus Vabariigis põlu alla ja saadetakse kolkakliinikusse arstiks. Samal ajal mõtleb noorepoolne daam, kuidas pääseda raudse eesriide taha Lääne-Saksamaale. Seal ootab armastav mees ja elu avatud ühiskonnas, kus pole luuramisi, tagakiusamisi ja kõike muud, mis käib elu juurde väikeses kommunismi püüdlevas riigikeses. Lavastaja Christian Petzold näitab pildis Erich Honeckeri DDR-i hiilgeaega ilma igasuguse ossi-nostalgiata, ta kirjeldab alandavaid läbiotsimisi ja üksteise järel nuhkimisi. Sellega on seotud ka filmi teine peategelane, Barbara ülemus, noorepoolne arst Andre (Ronald Zehrfeld). Kuigi poolused on selged – ühel pool vaba jõukas maailm ja teisel pool virelemine sotsialistlikus vanglas –, ei ole film oma hinnangutes sugugi mitte must-valge, vaid leidub ka hulganisti vahepealseid toone. Andre roll on mängitud võluvaks altruistlikuks macho’ks, kes suudab küsimuse alla seada naispeategelaste arusaamu elust. Lisaks on mängu segatud nooruke neiu Stella (Jasna Fritzi Bauer), kes on võimudega pahuksis märksa enam kui kõik ülejäänud tegelased. „Barbara” on ajalooline jutustus headusest ja inimväärikusest, mis olid olemas ka Saksa Demokraatlikus Vabariigis, võimudest sõltumata ja mõneti isegi vastu võimude tahtmist. Film seevastu püüab tõestada, et just see headus ja inimväärikus hoidsid ühiskonda püsti ega lasknud rahval lõplikult manduda ka totalitarismiaegadel. Christian Petzoldi filmi hinnatakse kõrgelt: see on võitnud Berliini festivalil Hõbekaru, Saksamaa on esitanud selle parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks ja film kandideerib ka kolmes kategoorias Euroopa filmiakadeemia auhinnale.

Andres LaasikHea filmMoodne pereloomine

„Sinu õe õde”
R: Lynn Shelton
O: Emily Blunt, Rosemarie DeWitt, Mark Duplass
19.11 Solarises,
24.11, 27.11 CCP-s

„Vitamiinilaksu” tänane päevapakkumine on toonilt tõsisem kui eile linastunud „Turvalisus pole tagatud”, kus Mark Duplassil oli samuti peaosa. Teema ja käsitlus on siiski piisavalt kerglane, et seda võiks nimetada romantiliseks komöödiaks. Jack on pärast venna surma masendunud ja eksinud. Lohutust peaks talle pakkuma saatuse poolt ettemääratud tüdruk ehk venna pruut Iris (Emily Blunt), aga paraku juhtub Jack enne kokku Irise lesbilise õe Hannah’ga (Rosemarie DeWitt), kellega tema emotsionaalsed võnked liigagi hästi klapivad. Kas Hannah jääb juhuvahekorrast rasedaks? Kas Jack ja Iris jõuavad teineteisemõistmiseni või jääb Emily Blunti mängitud tegelane ükskord siiski ilma meheta? Kas õed lähevad tülli? Kuidas lahendavad kujunenud olukorra tänapäeva Ameerika noored? Lynn Sheltoni seep on intelligentse inimese seep, mis mängib ennast välja tänu korralikule stsenaariumile ja headele näitlejatele, nii et eeltoodud vihjed sisu kohta ei riku eriti midagi ära.

Kaarel KressaVilets filmPaks laps, halb film

„Paks laps valitseb maailma”
USA 2012
R: Matthew Lillard
O: Jacob Wysocki, Matt O’Leary, Billy Campbell
19.11, 24.11 Solarises

Ameerika keskkoolifilm tähendab stereotüüpe, piinlikke momente ja moraaliga lugu, millel on etteaimatavalt enam-vähem õnnelik lõpp. Ja „Paks laps…” pole siinkohal erand. Juba tutvustus kõlab hirmutavalt: Troy on 17-aastane, ülekaaluline ja enesetapjalike kalduvustega. Kui ta otsustab bussi ette hüpata, päästab teda sarmikas tänavamuusik, keskkoolist välja visatud noormees Marcus. Marcus võtab ebamusikaalse Troy uude punkbändi trummariks. Troy isa on aga poja pärast üha enam mures. Ekraanil näeb see lugu välja nagu mis tahes viimase 15 aasta jooksul tehtud Ameerika noorteseriaali lühendatud versioon, mis kultusliku „Geeks and Freaksi” tasemele oma piinlikkus- ja kohmetusastmelt siiski kuidagi ei küüni.

Mart Niineste