Palestiinlase elu lootuse ja meeleheite võimuses

Iisraeli lavastaja Udi Aloni leiab, et rahu ei tule enne, kui kaks rahvast saavad võrdsed õigused.

Laupäeval külastas Kanuti gildi Palestiina ja Iisraeli suhetele pühendatud üritusteseeria raames Jenini põgenikelaagrist pärit Freedom Theatre’i ehk Vabadusteatri trupp oma Becketti-tõlgendusega „While Waiting” ehk „Oodates”.

Organisatsiooni asutas 2008. aastal tuntud Iisraeli näitleja, lavastaja ja aktivist Juliano Mer-Khamis, kes tahtis noortele palestiinlastele teatrikunsti õpetada. Ühe näitleja sõnul kuulus ta enne teatriga ühinemist relvastatud rühmitusse, ent Mer-Khamis veenis teda vägivallatu vastupanu vajalikkuses.

Trupp jõudis lavastaja käe all etendada paar tükki, sealhulgas Orwelli „Loomade farmi”. Läinud aasta kevadel aga lasksid maskiga mehed Mer-Khamisi otse teatri ees maha ja noored jäid lavastajata.

Tapetud teatrimehe sõbra, Iisraeli-USA filmirežissööri Udi Aloni lavastatud tükk „Oodates”, millega trupp nüüd mööda ilma ringi käib, oligi sellest leinast sündinud.

Pärast etendust publikuga vestelnud ja intervjuusid andnud Aloni ütles, et Samuel Becketti „Godot’d oodates” oli kõige parem tekst, mille najal sai lootusetus olukorras edasi liikuda, anda absurdsele olukorrale mingi mõte. Absurdi toonitab seegi, et teater ei julge tükki õige nime all mängida.