Lusika interjöör on selline, mis ei kriibi silma, kuid meelde ka ei jää. Igal juhul on püütud suurt madala laega hämarat ruumi teha veidi kodusemaks, kasutades selleks äraproovitud pruuni ja halli kanga nippi. Õnneks on terrass õues palju helgem kohake ning ilmaelu uudistajale jätkub seal vaatamist küllaga – kaubahalli ümbrus kubiseb Peri kaliibriga napsumeestest, sportlastest ja muidu sahkerdajatest. Küll aga oli veidi kurb ja piinlik, kui ettekandja üht svipsis härrat (see oli tõesti härra – viigipükstest kübarani) tualetti lubamast ilma, et see kallist restorani kohvi ostaks. Nõnda saime siis toidu kõrvale imetleda, kuidas härra pidi asjatama vastu lähedal asuvat müüri. Muidu on ettekandjad Lusikas asjalikud ja armsad.