Laupäeval Pärnus välja kuulutatud 2010. aasta parima Eesti ajalooraamatu tiitli võitis Mart Kalmu koostatud "Eesti kunsti ajalugu V. 1900–1940".

Žürii esimehe Inna Jürjo sõnul olid peaaegu samaväärsed veel kaks teost: "Sõja ja rahu vahel" II köide; "Esimene punane aasta: okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni" (Peatoimetaja Enn Tarvel, II köite toimetaja Meelis Maripuu) ja Tiina-Mall Kreemi doktoritöö "Viisipäraselt ehitatud: luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855-1881) /Dissertationes Academiae Artium Estoniae, 5". Väga tugevad omas valdkonnas olid veel mitu tööd, kuid neid eraldi välja ei toodud.

Preemiat vastu võttes ütles võiduteose koostaja Mart Kalm, et polnud ise piisavalt järjekindel nõudmaks autoritelt nende osi algselt paika pandud tähtaegadeks, mistõttu venis Eesti kunsti ajaloo 1900–1940 koostamine üle kümne aasta pikaks. Samas väljendas Kalm tunnustuse üle rõõmu eriti põhjusel, et kunstiajaloo töid pole varem Eesti ajalookirjanduse preemia vääriliseks peetud.

Auhinna üle andmist korraldanud Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk kommenteeris võidu tagamaid: "Žürii hindas eriti teose uudset ja julget lähenemist, mis väljendub eelkõige senisest vabamas ülesehituses. Raamatus käsitletud aastakümned olid kogu Eesti ajaloos murrangulised, materjal inspireeris ka osade autoreid erinevalt ja teose ülesehitusel oli neile teadlikult jäetud tavapärastest rohkem vabadust."

Pärnu Muuseumis ehk ajaloolises Ülejõe koolimaja klassitoas alanud auhinnatseremooniale lisas meeleolu kokkuvõtete tegemine Johann Voldemar Jannseni koolimaja külge ehitatud töötoas, kus koostati maarahvast esmakordselt Eesti rahvana kõnetav Perno Postimehe juhtkiri.


Ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmise algatajad 1995. aastal olid Ajalooarhiiv ja Ajaloo Instituut. Tänaseks on preemia väljaandmiseks koondunud juba suurem hulk Eesti mäluasutusi, lisaks algatajale ka Riigiarhiiv, Tartu Ülikooli ajaloo osakond, Tallinna Linnaarhiiv, Akadeemiline Ajalooselts, Pärnu Muuseum ja Eesti Ajaloomuuseum.