Pärnu filmifestival toob sõnumeid kaugetelt kultuuridelt

Ime ta on, kuid juba kahekümnendat korda saavad maailma parimad dokfilmitegijad ja kultuuriantropoloogid kokku Eestis. Kus on selleks veel parem trehvamispaik kui mitte õitsvate pärnade all Pärnus, küsib nädalavahetusel algava Pärnu filmifestivali pealik Mark Soosaar.

Kui Lennart Meri ideest innustunud visuaalantropoloogid 1987. aastal esimest korda Pärnus kohtusid, siis olid nende filmid enamasti fikseerivad ja ilma suurema üldistuseta. Aga sild ida ja lääne vahel sai loodud. Põlisrahvaid uurivad teadlased ning neid jäädvustavad filmimehed said ju kokku! Ja see sild on toiminud päris hästi.

Oleme teadlikult võistlusprogrammi kujundanud nii, et tõsta esiplaanile eluprotsesse jälgivaid filme. Eriti aga neid ekraanitöid, kus konfliktid kultuuride vahel on dramaatilised. Oleme otsinud ja valinud nimme ka filme, mis hiilgavad jutustamisoskusega, kus inimeste unistused ning soovid põrkavad karmile reaalsusele. Sellised filmid on lisaks teaduslikule väärtusele ka põnevad vaadata ning aitavad mõista kõigi rahvaste õigusi oma keelele, kultuurile, oma kohale päikese all.

Sageli on meilt küsitud: kas üldse on võimalik filmiga päästa kaduvat rahvast ja tema kultuuri? Usun, et on. Kui seda teha targalt ja tasakaalukalt. Nii et film teadustab rahvusvahelisele avalikkusele, millise pärliga on tegemist. Ja kui päästeoperatsioon kõigist pingutustest hoolimata ei peaks õnnestuma, siis jääb vähemalt jälg – film või videomälestus kunagi elanud kultuurist...

Juubelifestivali külalised

Esimesena tahaks kindlasti nimetada professor Asen Balikcit. Ta võitis festivali peaauhinna kakskümmend aastat tagasi filmiga “Talv jäälaagris”. Teos sündis tänu autori erakordsele visadusele. Balikci elas pea terve aasta eskimo lumemajas iglus, jälgis meeste-naiste töid ja laste mänge ning kogus suurepärase eepilise materjali inimese võitlusest loodusjõududega. Asen Balikci juhib zˇürii tööd, milles filme hindavad veel Mart Meri, Jaak Lõhmus, Harry Liivrand, Tiina Lokk ja Edward Lucie-Smith.

Kohale on lubanud tulla pea kõigi ETV-s võistlevate filmide autorid. Kohale tulevad kahe filmi kangelased. Esiteks noor hollandi naine Denise, kes abiellus USA vanglas eluaegset karistust kandva topeltmõrtsukaga (film “Suudlused läbi klaasi”). Teiseks itaalia naine Nicola, kelle kehas pesitses mees ja kes tänu arstidele sai muuta enda sugu (“Persoon de Leo N”).

Usun, et väga huvitavad kohtumised seisavad ees taanlanna Simonaga, kes oli filmile “Naeratus sõjatsoonis” nii rezˇissöör kui ka peaosaline. Koos sõbraga ostsid nad väikelennuki Piper-Colt ja lendasid sellega üle mitme sõjariigi. Eriti riskantseks muutus sõit üle Afganistani mägede, mis olid kõrgemad kui väikelennuki lennulagi lubab.

Väga huvitava filmiga tuleb Pärnusse jaapani neiu Minamide, kes filmis Bangladeshi poiste ümberlõikamise rituaali. Näitame seda linateost nii täiskasvanutele kui ka lastele. Põhjus on lihtne – mida varem inimene õpib tundma ja austama teiste rahvaste kombeid, seda suurem on lootus, et kaovad terrorikonfliktid.

Kõige nooremad külalised tulevad Pärnusse Rakverest. Need on mullu sügisel Rakvere filmifestivali võitnud parima poistefilmi ja kauneima tüdrukutefilmi loojad. Tasuta osavõtt Pärnu festivali filmikoolist ongi auhinnaks neile noortele autoritele, kes mõnusa huumoriga kujutavad eakaaslaste elu (filmid “Tänav” ja “Olen kuulus”). Meie festivali filmikoolis õpetavad tänavu Mati Põldre ning allakirjutanu, igal huvilisel soovitame oma videokaamera kaasa võtta.

Kolm nädalat viies paigas

Festivali kaks esimest nädalat etenduvad filmid Pärnu uue kunsti muuseumis ning Pärnu vanalinna koolis. Pea pooled filmid on tehtud eri maailmajagude laste elust. Lisaks Eesti õpilasfilmidele näitame ka Iisraeli koolilaste loomingut.

Filmid suurtest isiksustest teevad meile lähedasteks maailmakuulsa arhitekti Santiago Calatrava, maalikunstnik Constanti, näitlejatar Bette Davise, filmilavastaja Federico Fellini. Muidugi ei puudu festivali kavast filmid eksootilistest kultuuridest ja paikadest nagu Lihavõttesaare rahvast Rapa Nuis, Kiranist ehk Mongoolia jahikullist, taevamatusest ehk surnute jätmisest raisakullidele Tiibetis jne. Ka uued eesti dokfilmid võistlevad suurel festivaliekraanil.

Pärnu filmifestivali kolmas nädal toob rahvakultuure ja suuri loojaid tutvustavad filmid Viljandisse, Haapsallu, Heimtalisse, Manijale. Viljandlased näevad filme kaugete rahvaste rituaalidest vanas aukartust äratavas koolimajas, kus Pärnu uue kunsti muuseum esitleb oma kollektsiooni. Haapsalu ekraan asub Evald Okase muuseumis ning seal pakume filme kunstnikest ning filme lastele. Anu Raua loodud Heimtali rahvamajas ning Manija saarekeskuses aga linastub tore film “Mustaninalised lumivalgekesed”, mis pajatab tõulammaste ja nende peremeeste elust Alpi mägedes.

Tänavamuusikud taas Pärnus

Mulluse festivali muutsid värvikaks tänavamuusikud, kes terve nädala laulsid ning mängisid pilli kunstimuuseumi ja festivalikooli vahelise puiestee hämaruses. Ka juubelifestivalile ootame muusikuid, kellele anname tasuta öömaja ja kes peavad lõppkontserdile pääsemiseks esinema pärnade all vähemalt kolmel õhtul. Lõppkontsert peetakse 15. juuli hilisõhtul, auhindadena ootavad ees seitse, viis ja kolm tuhat krooni.

Tänavamuusikute võistluskontsert on eelsoojendus samal hilisõhtul toimuvale telefonihääletusele ning Eesti Rahva auhinna üleandmisele ETV-s linastunud parima filmi autorile.