Selle maja sünnilugu on pikk ja heitlik – arhitektuurikonkurss toimus juba 1999. aastal. Kaks aastat hiljem sai valmis kärbetega (võrreldes algse võistlustööga vähendati mahtu umbes tuhande ruutmeetri võrra) projekt, mida lihviti ja täpsustati struktuuri.

2003 sai valmis hoone esimene ehitusetapp ning alles möödunud aastal valmis hoone tervikmahus.

Pärnu keskraamatukogu lahendus ei tüki esile, on pigem delikaatne, karge ja funktsioonist lähtuv.

Selle hoone sünnilugu ning arengut materjalis ja vormis kirjeldavad arhitektid nii: „Raamatukogu üheks kandvaks ideeks on avaliku linnaruumi jätkumine läbi raamatukogu hoone, õieti raamatukogu ise muutub linnaruumi osaks. Teiseks on linnaruumi konteksti avamine: raamatukogu paikneb konsoolse nurgaga endise komtuurilossi kohal. Samas lõpetab hoone stalinistliku planeeringu ning seob teatriesise platsi vallikraaviga.

Hoone selgroo moodustab keset hoonet läbiv treppide ja trepp-panduste süsteem, mida mööda tõustes avanevad raamatukogu saalid. Trepp-pandused laienevad suurteks kaldpindadena avalikeks väljakuteks. Hoone klaasist fassaadid võimaldavad tajuda „üksolemist” linnaga nii seest välja kui ka väljast sisse.”

Vastutus lugejate ees

Kuidas üldse erineb sellise avaliku hoone, näiteks raamatukogu projekteerimine muust tööst? Milline on tänapäeva raamatukogu?

„Arhitekti jaoks on iga projekteerimisülesanne unikaalne, mille potentsiaalid tuleb avastada ja materialiseerida. Avaliku funktsiooniga hoone projekteerimise eripära on sellega seotud vastutus – hoonet kasutab palju inimesi ja ta säilib tõenäoliselt üle arhitekti eluaja. Peamine raamatukogualane struktuuriuuendus võrreldes eelnevaga seisneb selles, et raamatud on kõik avariiulites ja kasutaja saab vabalt nende vahel „brausida”. Raamatukogu on muutumas aina rohkem kasutajakeskseks sündmusruumiks.”

Kuhu on teel kaasaegne arhitektuur? „Arhitektuur areneb praegu väga laial skaalal, halvimal juhul varitseb arhitekti oht langeda kaunistaja rolli. Meie jaoks on olulisim, et arhitekt loob ruumi.”

Maja

Pärnu keskraamatukogu

Projekti autor

3+1 arhitektid koosseisus:

•• Markus Kaasik (võistlus, 1999–2008)

•• Ilmar Valdur (võistlus, 1999–2008)

•• Andres Ojari (võistlus, 1999–2008)

•• Kalle Komissarov (võistlus, 1999–2002)

•• Mihkel Tüür (võistlus 1999)

Kaasa töötasid:

•• Risto Parve

•• Pirko Võmma

•• Merje Müürisepp

•• Indrek Tiigi

•• Kaisa Lillemets