Brambat oli arvukate dokumentaalfilmide režissöör ja aastatel 1983–1999 ansambli In Spe flötist.

1986. aastal lõpetas Peeter Brambat konservatooriumi ja aastatel 1980–1996 töötas ta Eesti Televisioonis režissööri assistendina ning muusika- ja kunstisaadete režissöörina. 1994. aastal lõi ta oma stuudio AD Oculos Film, mis oli enamiku tema lavastatud dokfilmide tootja. Brambati elutöö olulise osa moodustavad kultuuritegelaste eluloofilmid ja kultuuriainelised dokfilmid. Sageli portreteeris ta kunstnikke, nende seas Olev Subbit, Seaküla Simsonit, Ants Viidaleppa ja Jüri Ojaveri.

Erilist huvi tundis lavastaja setude vastu, keda kujutas filmides mitmel korral, sealhulgas filmis „Uus päev luuakse idakaares” (2008). Brambati viimaseks filmiks jäi „Kosmos 68” (2011), mis rääkis 1960-ndate biitmaaniast ENSV-s. Aastatel 2004–2006 ja 2008–2012 oli ta Eesti kinoliidu esimees.