Eesti Instituudi missiooniks on tutvustada välismaal eesti kultuuri. Ühingu esindused asuvad Helsingis, Budapestis, Stockholmis ja Pariisis, ent koostöös välisministeeriumiga on üritusi korraldatud ka mujal. Helme sõnul on kultuuriühingu eesmärk viia välismaale võimalikult erinevaid kultuurinähtusi, mis haakuksid kohaliku kontekstiga. Kui tuua näiteid muusikavallast, siis on šotlastele tutvustatud RAM-i, näidatud inglise klubikultuurile Kohvirecordsi artiste ning Rootsis toimunud festivalile eestivene bände Rasta Orchestra ning Euforia.

Aastaid tagasi põrandaaluses kirjandusrühmituses MUNG tegutsenud Helme vaatab noorte bravuursele algatusele praegu tagasi lõbusa muigega. Tartus, Göttingenis ja Berliinis ajalugu ning usuteadust tudeerinud mees kirjutab küll endiselt ilukirjandust, ent olulisema väljundi annab aadressil kriteerium.ee asuva võrguajakirja toimetamine. “Taipasin, et on ideid, mida tahaksin väljendada ainult iseenda tehtud ajakirjas.”

Üks Kriteeriumi läbivaid teemasid on konservatiivse revolutsiooni ideoloogia. Helme sõnul viitab see mõiste püüdlusele leida vasak- ja parempoolsuse vahel kolmas tee. Oluliseks peetakse traditsiooni säilitamist, ent selleks kasutatakse moodsate vahendite, nt massimeediumide abi. “Inimeseks ei sünnita, vaid kasvatakse. Kultuuritraditsiooni tundmine on enda mõistmiseks väga oluline.” Erinevalt nõbu Martin Helmest ei huvitu Kriteeriumi toimetaja päevapoliitikast, leides, et “ühiskondlikud valupunktid” on sageli pelgalt sümptomid, mille vaatlemine pole intellektuaalselt huvitav. Helmele ei meeldi ka see, kuidas igapäevases poliitilises keeles räägitakse rahvuslikest, pere- ja muudest väärtustest.

“Kui minna süvitsi, eksisteerib kaks võimalikku maailmakäsitust – horisontaalne ja vertikaalne. Esimese kohaselt suudab üksikisik kõike mõjutada, teine väidab, et maailmas on ka võimsamaid jõude,” selgitab Helme, kes jagab teist seisukohta. Tema sõnul on traditsiooni oluliseks koostisosaks religioossus, ta ise on katoliku kiriku liige. 

Helme käsituses ei tähenda revolutsioon ühiskonna aluste vägivaldset segiraputamist, vaid nende uuesti läbimõtlemist. Literaat viitab sõna algsele prantsuskeelsele tähendusele – ümberpööramine. “Muidugi ei ole ma nii naiivne, et uskuda, nagu saaks nädalas ühe artikli avaldava Kriteeriumiga kultuurimaastikul suurt revolutsiooni korraldada, aga vähemalt on nii võimalik nendest teemadest rääkida.”

20. augustil möödub Kriteeriumi esimese artikli avaldamisest kuus kuud.