Lisasurvet tekitab, et tööturg on muutunud liikuvamaks ja ebastabiilsemaks. Töökohad ei pruugi enam paikneda elukoha lähedal ega isegi päritoluriigiski. Sotsiaalses plaanis elavad pered infoajastus ja arvamuste paljususes, mis seab pereelule varasemast teistsugused raamid. Näiteks interneti kättesaadavus toob kodudesse väga palju infot ja uusi suhteid.

Kui ühiskond muutub, nõuab see inimestelt ka varasemast erinevaid toimetulekuoskusi. Kui paljud pered lähevad lõhki ja tekivad nn uued pered, siis läheb vaja näiteks oskust rajada nii bioloogiliste kui ka mittebioloogiliste laste ja täiskasvanute vahelised suhted tervetele alustele.

Tööturu ebastabiilsus nõuab head majanduslikku toimetulekuoskust ja oskust orienteeruda tööturul. Lisaks nõuab see oskust luua kodus terve psüühiline õhkkond ka siis, kui inimesi saadavad parajasti tööalased või majanduslikud raskused. Interneti levik nõuab peale muu turvalisuse tagamise ka oskust kaitsta oma lähedasi ja iseend interneti kaudu leviva väärkohtlemise ja vägivalla eest.

Nad ei tule toime

Kuidas Eesti pered muutunud oludes toime tulevad? Indikaatorid, mis perede toimetulekut näitavad, on näiteks naiste ja meeste tööhõive ja laste vaesuse näitajad, perede toimetulekusse sekkumiste ja perest eraldatud laste arv. Lisaks saab seda mõõta kaudsete näitajate abil: näiteks kinnitavad uuringud, et laste koolist väljalangemise, riski- ja sõltuvuskäitumise ning peresuhete, s.t perede psüühilise toimetuleku vahel on otsene seos.

On teada, et Eesti lapsed paistavad paraku

Euroopas silma riski- ja sõltuvuskäitumise ning koolist väljalangemise poolest. Uuringud näitavad üha enam ka seost meeste eluea ja lähisuhete kvaliteedi vahel. Meeste keskmine eluiga on Eestis võrreldes Euroopa riikidega väga lühike. Kaudseid näitajaid vaadates on Eesti perede sotsiaalne ja psüühiline toimetulek nõrk.

Eesti ühiskond näib Eesti peredelt ootavat eelkõige rohkem lapsi. Uuringute järgi soovivad ka pered ise endale rohkem lapsi kui neid tegelikult sünnib. Kas pole siin koht, kus endalt küsida: kui nii pered kui ka ühiskond ootavad rohkem lapsi kui neid sünnib, siis kas pole takistused sügavamad kui seni oleme arvanud?

Kui ühiskonna ootus/vajadus enamate laste sünni järele kuulub eelkõige rahvastikupoliitika valdkonda, siis perede soove ja nende mittetäitumist saame käsitleda perepoliitika küsimusena. Rahvastikupoliitika üks peamisi teemasid on rahvaarv, perepoliitika peamine küsimus on perede elukvaliteet. Soovitud sündide mitterealiseerumine viitab sellele, et perede elukvaliteet on soovitust halvem. Perede elukvaliteeti mõõdavad kindlasti ka ülaltoodud indikaatorid (sh tööhõive, noorte riski- ja sõltuvuskäitumise näitajad).

Kui sügavamalt järele mõtleme, siis ootab ühiskond peredelt märksa enamat kui suurema hulga laste sündi: Eesti vajab haritud, töövõimelisi ja toimetulevaid inimesi. Perepoliitika eesmärk – perede parem elukvaliteet – tähendab oma sisult paremini toimetulevaid peresid ja selle kaudu haritud, töövõimelisi ja toimetulevaid inimesi. Mis on siin riigi

ülesanded?

Vastavalt „Perepoliitiliste meetmete analüüsile” (kättesaadav sotsiaalministeeriumi kodulehelt www.sm.ee) iseloomustab Eesti perepoliitikat praegu: 1) meetmete suunatus lapse sünnile ja väikelapseeale, 2) rahaliste toetuste ja hüvitiste domineerimine, 3) ema ja lapse kesksus.

Praegune Eesti perepoliitika ei pane eriti palju rõhku perede toimetulekuoskuse suurendamisele. Arvestades Eesti perede suurt vajadust parema toimetulekuoskuse järele on lähiajal kõige olulisem pöörata tähelepanu just sellele. Seda saab korraldada eelkõige teenuste arendamise raames (näiteks lastehoid, perelepituse arendamine, vanemluse toetamine).

Tänavu valmib sotsiaalministeeriumis ülaltoodud teemasid sügavamalt käsitlev poliitikaanalüüs, mis tehakse avalikuks ka sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Tuleval aastal  valmib sotsiaalministeeriumis aastate 2011–2020 laste ja perede arengukava, mis hõlmab eri rühmade vajadusi ja tegevuse eesmärke nii pikas perspektiivis kui ka lähemateks aastateks.