Perekond Meri 318 892 krooni ja 82 senti
Kuna president Lennart Meri avaldab juba teist aastat järjest oma majanduslike huvide deklaratsiooni Eesti Päevalehes, siis pole liialdus nimetada seda hea traditsiooni alguseks. Eesti Päevaleht rõhutab, et tegemist on hea traditsiooniga, sest mullu avaldasid riigipea eeskujul oma tuludeklaratsiooni kohe ka peaminister Mart Siimann ja Riigikogu esimees Toomas Savi, tänavu jõudis ametisse astunud Mart Laari valitsus oma tulude avalikustamisega presidendist isegi ette.
Nii muutub oma tulude avalikustamine tipp-poliitikute jaoks enesestmõistetavaks ning tänavu juba sattus valge varese piinlikusse rolli siseminister Jüri Mõis, kes valitsuse liikmetest ainsana mulluse tulu suuruse enda teada jättis.
Mida annab tavalisele kodanikule teadmine, et Lennart ja Helle Meri teenisid mullu kahe peale 318 892 krooni 82 senti, või et peaminister Laari sissetulek oli 250 652 krooni? See toob usalduse puudumise all kannatavasse Eesti poliitikasse kogu maailmas väga ihaldusväärse mõiste "läbipaistvus". Kui mistahes poliitiku või ametniku tulud ja majanduslikud huvid on avalikkusele teada, on sellega tagatud ka avalikkuse määratult suurem kontroll tema tegevuse üle. Suurem kontroll muudab poliitiku aga palju usaldusväärsemaks.
Lihtne näide – kui riigipea teeb teatavaks oma eluasemelaenu ning majaehituseks kogutud säästu suuruse, võtab ta sellega enda kallal ilkunud sopalehelt võimaluse süüdistada end ülekohtuselt jumal teab millistes surmapattudes.
Ka president Meri peab järgmise sammuna riigi läbipaistvuse ja usalduse suurendamise nimel õigeks käitumist, mida Mart Laari valitsusel soovitas eelmisel nädalal teha Eesti Päevaleht – avalikustada ka suurte riigile kuuluvate ettevõtete tippjuhtide palgad. Peaminister andiski eelmisel nädalal Eesti Päevalehes välja veksli, et tulevikus on iga uue riigiettevõtte juhi töötasu avalik.
Kahju ainult, et teede- ja sideminister Toivo Jürgenson valitsuse üldist poliitikat ei järgi, sest tema ülesandel Tallinna Sadama juhatuse esimehe kohusetäitja Jaan Tootsiga sõlmitud töölepingu tingimused suutsid Eesti Päevalehe ajakirjanikud küll avaldada, kuid ametlikult pole neid tänini avalikustatud.
Pahatihti on just klaasfassaadidega pangamajad olnud kõige läbipaistmatumad, aga kui Eesti Päevaleht küsitles eelmisel nädalal suurte eraettevõtete tippjuhte, söandasid oma palganumbri avaldada vaid Hansapanga ja Ühispanga juhatuse esimehed.
Nii, samm-sammult, tipp-poliitikud ning suurimate ettevõtete juhid ees, hakkab Eesti muutuma läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks riigiks.
