Otsus Estoniasse tööle tulla küpses eelmisel suvel, kui noored Eestis puhkusel olid ja enda jaoks Mai Murdmaa avastasid. Vladimiri ema on eestlane, ta on siin sündinud ja balletikoolis käinud.

“Töö Mai Murdmaaga on meie elus suur sündmus,” hüüatas Vladimir. “Et töötada ja areneda sellises loomingulises õhkkonnas, me Maria-teatrist siia tulimegi.”

Teine põhjus Estoniasse tulekuks oli see, et siin saavad nad paarina tantsida. “Maria-teatri suures kombinaadis pole selleks võimalust,” selgitas ta. “Aga seal oleme koosseisus edasi, kui siin leping lõpeb, otsustame, mis edasi saab.”

Abielupaar kiitis Estoniat, kus olevat töö paremini planeeritud kui Peterburi teatris. “Etenduste plaani teab pool aastat ette. Maria-teatris ei tea, mis homme tulla võib. Kohati on tohutult tööd: kontrolletendus ja esietendus samal päeval või siis päev läbi proovid ja õhtul etendus. Seal artistide peale ei mõelda. Suhtumise vahet tundsime siia tulles kohe. Samuti valitseb Maria-teatris väga pingeline õhkkond. Kui Estonias vastutab iga balleti eest üks repe-tiitor, siis Peterburis on igal tantsijal oma repetiitor, kes siis etenduse stiili pärast omavahel kaklevad,” rääkis Marina.

Maria-teatri näitlejate palgad on üliväikesed ja artistid elavad gastrollidest. Marina on esinenud 17 riigis Aafrikast Jaapanini.

“Paljud artistid on rahateenimise hädas kunstile täiesti selja pööranud,” kõneles Vladimir. “Sõidetakse mööda Venemaa kehvi lavasid või antakse Peterburi teisejärgulistes saalides kolm kontserti õhtu jooksul.”

Vene ballett otsib praegu uusi lahendusi. Näiteks on terve õhtu laval ainult mehed – paljajalu ja ülikondades, tantsivad taburettidega. Vladimir selgitab, et modernballeti uued katsetused on kohmakad, vägivaldsed ja kunstitühjad. “Näiteks Murdmaa balletis ei pea kartma, kas nüüd oli õlg täpselt paigas,” selgitab Arhangelski. “See on hinge, mitte täpselt ette antud kujundite tants.”