Peterburi kuningas Lear kerjab Vladimiri väljakul
Ja tema partneri Herta Elviste mängus on südamevalu, mis ehiks Shakespeare’i kroonikate kuningannasid, kes mures dünastia käekäigu pärast. Aga eks olegi tegu eesti teatri kuningliku paariga, kes seekord kahekesi publiku ees.
Uus vene näidend viib võrdusmärgi mõõtmatu kuningriigi ja Peterburi kahetoalise korteri vahele, kui tegu on inimsuhetega. Ja oma kuningriigist ilmajäämisest jutustavast Pavel Sergejevitši monoloogist teeb Lembit Eelmäe “Vladimiri väljaku” kulminatsiooni.
Masendav sõnum kõlab
Kõrvuti tõeliste kõrghetkedega oli Katri Kaasik-Aaslavi lavastatud näidendi esietenduses veel ka publikut kompavat otsimist. Mitte kõik keerdkäigud ei sujunud ladusalt. Näitemängu algus, kus kaks juhuslikult kohtunud vanainimest oma elust pudrumägesid ja piimajõgesid kokku luiskavad, ei kanna seda sisu, mis seal luiskamise taga on. Jääb mulje, et kõik koosmängu asjaolud pole veel päris paigas. Mõnegi stseeni ülesehitus paistis esietendusel veel logisevat. Näidendi tekstimassi on võimalik ladusamal käsitlemisel poole tunni jagu kiiremini läbida. Ka ei ole lavastus rütmiliselt eriti liigendatud, kuigi arengud selleks rohkeid võimalusi annavad. Tegu on kahekümnenda sajandi vana hea teatriga, kus näitlejad vapralt näitemängu algusest finaalini läbi dramaturgia sammuvad.
Küllap on näitlejad ise selle vanamoodsuse süüdistusest priid, sest laval oli nende mängujaksu tunda rohkesti. Ka on mõlemad teenekad näitlejad mänginud rohkesti Vanemuise moodsates tükkides, kus on olnud võimalik värskemat kunstinärvi näidata.
Olgu “Vladimiri väljaku” lavastus rohkem või vähem moodne, selle masendav sõnum on häälekalt kõlav. See on lugu pikalikukkunud Venemaast, kus valitseb jälle Leonid Andrejevi kirjeldatud Tsaar Nälg. Inimese tasandil on tegu lihtsalt hättasattunutega ja see draama on mõistetav igal pool, ka Eestis.
Vladimiri väljak
Autor: Ljudmila Razumovskaja
Lavastaja: Katri Kaasik-Aaslav
Kunstnik: Aime Unt
Osades: Herta Elviste ja Lembit Elmäe
Esietendus 1. oktoobril Vanemuise väikses majas
Tegevus toimub Peterburis pärast linna viimast ümbernimetamist.
Kasutatud on Aleksandr Skrjabini muusikat.
Esietendusel viibis ka autor Ljudmila Razumovskaja, kes käis laval tormiliselt aplodeerivale publikule kummardamas.