Uus vene näidend viib võrdusmärgi mõõtmatu kuningriigi ja Peterburi kahetoalise korteri vahele, kui tegu on inimsuhetega. Ja oma kuningriigist ilmajäämisest jutustavast Pavel Sergejevitši monoloogist teeb Lembit Eelmäe “Vladimiri väljaku” kulminatsiooni.

Masendav sõnum kõlab

Kõrvuti tõeliste kõrghetkedega oli Katri Kaasik-Aaslavi lavastatud näidendi esietenduses veel ka publikut kompavat otsimist. Mitte kõik keerdkäigud ei sujunud ladusalt. Näitemängu algus, kus kaks juhuslikult kohtunud vanainimest oma elust pudrumägesid ja piimajõgesid kokku luiskavad, ei kanna seda sisu, mis seal luiskamise taga on. Jääb mulje, et kõik koosmängu asjaolud pole veel päris paigas. Mõnegi stseeni ülesehitus paistis esietendusel veel logisevat. Näidendi tekstimassi on võimalik ladusamal käsitlemisel poole tunni jagu kiiremini läbida. Ka ei ole lavastus rütmiliselt eriti liigendatud, kuigi arengud selleks rohkeid võimalusi annavad. Tegu on kahekümnenda sajandi vana hea teatriga, kus näitlejad vapralt näitemängu algusest finaalini läbi dramaturgia sammuvad.

Küllap on näitlejad ise selle vanamoodsuse süüdistusest priid, sest laval oli nende mängujaksu tunda rohkesti. Ka on mõlemad teenekad näitlejad mänginud rohkesti Vanemuise moodsates tükkides, kus on olnud võimalik värskemat kunstinärvi näidata.

Olgu “Vladimiri väljaku” lavastus rohkem või vähem moodne, selle masendav sõnum on häälekalt kõlav. See on lugu pikalikukkunud Venemaast, kus valitseb jälle Leonid Andrejevi kirjeldatud Tsaar Nälg. Inimese tasandil on tegu lihtsalt hättasattunutega ja see draama on mõistetav igal pool, ka Eestis.

Vladimiri väljak

•• Autor: Ljudmila Razumovskaja

•• Lavastaja: Katri Kaasik-Aaslav

•• Kunstnik: Aime Unt

•• Osades: Herta Elviste ja Lembit Elmäe

•• Esietendus 1. oktoobril Vanemuise väikses majas

•• Tegevus toimub Peterburis pärast linna viimast ümbernimetamist.

•• Kasutatud on Aleksandr Skrjabini muusikat.

•• Esietendusel viibis ka autor Ljudmila Razumovskaja, kes käis laval tormiliselt aplodeerivale publikule kummardamas.

Razumovskaja näidenditest on Eestis varem lavastatud “Armas õpetaja”, “Ühe katuse all”, “Aed ilma mullata”, “Prantsuse kired Moskva-lähedases suvilas”.