Pidusid nii Massiinimesele kui ka Metsavanale

Eesti suvefestivalid võib jaotada kaheks: ühed on paketireisid ja teised sarnanevad (sisemise) rännakuga kuhugi senitundmatusse kohta. Mina ostaksin käepaela viimati nimetatutele, sest mõte kindlapiirilisest festivalialast, kus sind valmis timmitud kava järgi nii roa kui ka meelelahutusega toidetakse ning pakutakse magamisaset ja tualetti, tundub klaustrofoobne ja sugugi mitte kutsuv. Pealegi tekitab hirmu suurfestivalide ökoloogiline jalajälg: tuhandetest külastajatest jääb järele tohutu kogus rämpsu ja pakendeid.

Selle nädalavahetuse rahva- ja rämpsurohkeim pidu on ilmselt Weekend Pärnus. Korraldajate suurejoonelisusele tuleb muidugi au anda, kuid mulle tundub, et tavaliste pärnakate heaolule pole just eriti palju mõeldud. Ürituse mürafoon on märkimisväärne ja olgugi et DJ-de setid ei kesta päris varahommikuni, on linlaste tavaline elu häiritud. Loodan, et Pärnu linn on ranna rendiks määranud korraliku summa ja linlaste kannatused kompenseeritakse mõne ühisväärtuse (renoveeritud hoone, korrastatud park) juurde tekitamisega. Mida täpselt linnakodanikud nn tränapeost võidavad (peale võimaluse oma aed tasuliseks telklaks muuta), peaks Pärnu linn ka selgemalt välja ütlema. Sama poliitika peaks kehtima muidugi teistegi suurürituste puhul ja teistes linnades. Ma ei arva, et bakhanaalid tuleks ära keelata, kuid kellegi rõõmu ei tohiks nende korraldamisega rikkuda.

Võimalust enesesse vaadata ning looduse- ja ambient-muusika rütmis tiksuda pakub aga Kukemuru festival Järvamaal. Sellel muusikapeol vastutab eriefektide eest hommikune udu, mitte tossumasin, kuid sealsed esinejad pole vähem nimekad. Ka ürituse korraldajad jätavad vastutustundliku mulje, nii et loodetavasti kompenseeritakse kuidagi ka kohalikele sulelistele ja karvastele, et nende elutsüklit paari päeva jooksul häiritakse.