Pioneer Johannes Pääsuke


Foto- ja filmimehe Johannes Pääsukese kohta saab tõepoolest öelda pioneer. Ta oli tõeline teerajaja, alustaja, kes uute tehnikate kaudu vahendas noore rahvuse vaimu.

Sajandialguse foto- ja filmimehele ei langenud mitte ainult kunstniku, vaid ka tehnikainimese koorem. Uudsed jäädvustamisvõimalused olid kui tsirkuse imenipp, mis tõmbas rahvast endaga kaasa. Kui mõelda tänapäeva analoogi peale, siis sajandialguse inimesele võis Utotškini lendutõusmise kaadrite kümme minutit olla sama tähtis kui praegusele inimesele elavat pilti edastava mobiiltelefoni soetamine. Sellest lihtsalt pidi osa saama ja rahvas ostiski pileteid äsja tekkinud kinodesse, et näha tselluloidlindile jäädvustatud elu.

##Pääsukesele kuulub esimese Eesti filmi ja esimese mängufilmi väntamise au. Need valmisid vaid mõned aastad hiljem kui ilmusid samasugused tööd jõukamas ja iseseisvamas Soomes. Soomes surises esimest korda filmikaamera 1904, meil tegi Pääsuke esimesed võtted 1912. 1907 valmis Soomes mängufilm “Puskariajajad”, Pääsuke tegi “Karujahi Pärnumaal” 1914.

Nii nagu tummfilmi alustajatega teisteski maades kippus juhtuma, nii läks ka Pääsukese filmitöödest suur osa kaotsi.

Pääsuke oli aatemees. Ta foto- ja filmiekspeditsioone võib täiel määral võrrelda rahvaluule kogumise talgutööga, milleks kutsus üles veel Jakob Hurt. Pääsuke jätkas sedasama fotoaparaadiga.

Oma lühikese elu jooksul jõudis päevapiltnik teha pildistamismatkad põhjarannikule, saartele. Palju on pilte Setumaast ja muidugi ta kodulinnast Tartust. Eesti Rahva Muuseumis on uhke 1300 fotost koosnev Johannes Pääsukese tööde kollektsioon, mida muuseum on kasutanud ka äriliselt, trükkides postkaarte ja kalendreid.

Ka Pääsukese praeguse näitusega Eesti Rahva Muuseumis välja antud trükis “Mees kahe kaameraga” edastab fotograafi kunstitaotluslikku loomingut, kus lisaks etnograafilise ainese talletamisele on viimistletud kompositsiooni ja mis veel tähtsam, kõnekaid inimkaraktereid.

Raamatus on kaks tõsist Pääsukese loomingu käsitlust: Peeter Linnap kirjutab Pääsukese fotoloomingust ja Jaak Lõhmus peatub ta filmikunsti katsetustel.

Raamatus on väärtuslik lisamaterjal, näiteks loetletakse ta fotod Eesti Rahva Muuseumi kogudes ja filmid Eesti Filmiarhiivis. Pääsuke oli mitme ala peal tegutsev renessanslik natuur, nii on ka praegu valminud raamat möödapääsmatult vajalik foto-ja filmiinimestele, kunstnikele ja etnograafidele. Rääkimata ta fotode pildiilust, mida mõistavad kõik.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare