džäss
Jaak Sooäär, Raul Vaigla, Tanel Ruben
Hinne 5
“NO99 jazzklubis”
Plaadilt leiab nii populaarsete lugude kaasakiskuvaid džässtöötlusi kui ka omaloomingut. Meeldejäävaim oleks vahest funk-seade Arne Oidi palast “Mis värvi on armastus?” ning ärakäänatud harmooniaga “Pistoda laul” filmist “Viimne reliikvia”. Midagi pretensioonikat või “eksperimentaalset” siin albumil pole, lihtsalt üks elava esituse eheduses hea džässiplaat. Kaur Garšnek
ELEKTROROKK
Black Strobe
Hinne 4
“Burn Your Own Church”
Uskumatult kaua (kümme aastat) debüütalbumi ilmutamisega venitanud Black Strobe uitab elektroonilise muusika pimedamal poolusel ja määrib mõnuga käsi industriaalroki ja metal’iga. Nende kauaoodatud, kurjakuulutava vokaaliga ja maskuliinsusest nõretav album on veider iroonilis-nostalgiline vaade eeltoodud žanrite parimatele päevadele. Ave Randviir
LATIINO
The Quantic Soul Orchestra
Hinne 4
“Tropidelico”
Täielik küllastumine on Lõuna-Ameerika maigulisest muusikast, seda tuleb juba viimased kümme aastat igast aknast ja uksest – bossa siin ja bossa seal. Aga aeg-ajalt ilmub kuskilt esile niisugune mõnus latiinofiilingust pulbitsev plaat. Ja sellel plaadil on seda suurem wow-efekt, et pea kõik lood on loonud mees, kelle sünnikoht on uduvihmane Albion. Ja ometi kõlab see latiinoafro-funk mash-up täiesti autentselt. Priit Pruul
AMBIENT
Uni
Hinne 5
“Kosmikud II”
Jättes kõrvale mõne erandliku momendi (nt “Navigatsiooniviga”), ei ole tegu plaadiga, millesse saaks ja peaks mitu korda jätkuva huviga süvenema. Pigem tuleks seda muusikat kuulata tantsupõrandal, autoga sõites, une eel kõrvaklappidest või tarbida mõne emotsionaalse vajaduse hetkel “lülitina”. Seda muidugi juhul, kui teile meeldivad ilusad minimalistlikud kompositsioonid ning te olete valmis uskuma, et robotitel on tunded. Kaur Garšnek
džäss
Bugge Wesseltoft
Hinne 5
“Im”
Bugge Wesseltoft on pianist, kelle loominguline ime võib kergesti tabamatuks jääda. Pikka aega Jan Garbareki saatebändis klimberdanud Wesseltofti talent peitub selles, kuidas ta oma minimalistliku põhjamaise helikeelega suudab niivõrd ilmekalt astuda sinuga dialoogi. Ehkki dialoog seisneb selles, et sina kuulad ja tema räägib sulle – mitte palju, aga vägagi tähendusrikkalt. Lõpuks hakkad mõtlema samamoodi nagu tema. See plaat on oopus. Priit Pruul
POPp
Gabrielle
Hinne 5
“Always”
Liiga hästi on meeles veel see värin, mida tekitas kunagi Gabrielle’i “Dreams”. Ja selle kõrval ei tekita uus album mitte mingeid tundeid. Juhul kui te olete meeleheitel koduperenaine, siis on see vist lausa ideaalne. Kõik see triikimata pesu ja pesemata nõud võib-olla ei olegi kõige jubedamad sellist toredat ühest-kõrvast-sisse-teisest-välja muusikat kuulates.Toomas Puna
