ALTERNATIIVPOPP
El Perro Del Mar
Hinne 4
„Love Is Not Pop”
Rootsi lauljanna Sarah Assbring ehk El Perro del Mari albumi pealkiri toob kohe meelde Kino hiti „Ljubov eto ne šutka” ja Boraxi versiooni sellest loost. Aga El Perro on liiga hea plaadi teinud (ta on ka üks produtsente!), et nostalgia noodi peale pidama jääda. Õrn vokaal, mis on justkui poolkinnise suuga lauldud, põntsuv, ent delikaatne rütm ja sillerdav-helge kõlapilt panevad kuulama küll. „Love Is Not Pop” on kaheksakümnendate aastate (või olid need hoopis üheksakümnendad?) popiklišeed moodsal kujul ja igihaljastel teemadel. Aga kes neid sõnu ikka kuulab.
Mari Peegel
POP-DŽÄSS
Cassandra Wilson
Hinne 4
„Closer to You – The Pop Side”
Äsja parima vokaaldžäss-albumi eest Grammy võitnud Cassandra Wilson on siia plaadile kokku kogunud läbi aegade õnnestunumad töötlused popist ja rokist – Neil Youngist Stingini. Kogumiku kõrghetkeks on T-Bone Burnetti produtseeritud Wallflowersi lugu „Closer to You” ja Craig Streeti toodetud Monkeesi „Last Train to Clarksville”. Kui te tahate kurbusest nutta, siis on see bluusihäälse Wilsoni plaat teile truu kaaslane.
Mart Normet
POP-ROKK
Filmimuusika kogumik
Hinne 2
„The Boat That Rocked”
Telepoed reklaamivad juba aastaid lolli järjekindlusega CD-bokse, mis väidetavalt võtavad kogu 1960-ndate popi ja roki suurepäraselt kokku. Ega ikka ei võta küll – „friigim” (loe: põnevam) osa jääb neilt järjekindlalt välja. Ja väidetavalt kümnendi parima rokikomöödia, äsja Eesti kinodessegi jõudnud „Rokipiraadid” topeltheliriba pole kahjuks eriline erand. Kuigi ometi pole tal ka midagi viga.
Mart Niineste
RAADIOROKK
Lacuna Coil
Hinne 2
„Shallow Life”
Kunagi gooti-metal’iga nime tegemist alustanud itaallased on jõulise sammu edasi astunud ja teisenenud pop-metal’iks. Selliseks, mis stuudios pea veavabaks ja steriilseks timmitud ja kõlbaks täitsa otsast lõpuni korraga ette mängida. Ja niiviisi ühtse müramassina tulebki asja võtta, lood on ilusad, aga pole vahet, mis on loo nimi.
Ikka laulavad Ferro ja Scabia vaheldumisi ilusaid meloodiaid ja ikka tuleb pea igas loos koht, kus ainult basstrumm nätsub ja sünt tiniseb. Teeme nii, et järgmine plaat tuleb jälle hevi ja unustame selle käesoleva ära.
Veiko Pesur
SÜNDIROKK
Data
Hinne 1
„Kõik läheb mööda”
Ajalugu on põnev, veelgi põnevam on selle hämarustes tuhnida ja vanu asju päevavalgele tirida. Ent ajaloos on asju, mis võiksidki tolmukorra alla jääda, püsides ainult pleekiva mälestusena. Data ehk kaks meest hingetult süntesaatoreid klõbistamas, abimuusikute kitarritininad tihenduseks ja vananev post Ruja Alender.
Mart Niineste
