Pearl Jam
Hinne 4
„Backspacer”
Pearl Jami uus toode aitab kerge vaevaga üles soojendada nende eelmisest plaadist tekkinud vaimustuse. Kuigi sellest eelmisest polegi väga kaua aega möödas. „Backspacer” on rahulik ja kaalutletud rokk, mille kohta on siin-seal öeldud, et lausa alternatiivne. Aga teada on see, et Eddie Vedder veab masinat, mis valib ise oma marsruudi. Tänavune sõit kestab küll vaid veidi üle poole tunni, aga pakub see-eest kompuutri ja CD ühitamisel hulga lisakraami, näiteks kontserdi allalaadimist, pilte ja muud nipet-näpet.
Veiko Pesur
ALTERNATIIVROKK
Ian Brown
Hinne 4
„My Way”
Browni enda sõnul paneb Jacksoni „Thrilleri” albumist inspireeritud kuues sooloplaat küsima: kas see on ikka sama mees, kellelt ilmus kaks aastat tagasi „The World Is Yours”?! Kindlasti on see sama mees, kes laulis „Fools goldi”. Väga huvitavatest, igapidi tugevatest (kuulake sõnu!) ja ennast kehtestavatest lauludest koosneval plaadil haarab enim esimene laul ja singel „Stellify” (väidetavalt algselt Rihanna jaoks kirjutatud), kuid näiteks „Always Remember Me” kõlab nagu mõni Tom Waitsi laul, ainult et Scarlett Johansseni vokaaliga. Kui ta oleks mees. Või Ian Brown.
Tiiu Laks
DŽÄSS
Willie Nelson
Hinne 3
„American Classic”
Mis juhtub meestega, kes jõuavad vanusesse 70+? Miks kipuvad nad hoolimata ükskõik millisest minevikust muutuma mahekeelseks ja hakkavad heldinult minevikku vaatama? Kas mina eesti mehena elan üldse nii kaua, et lõpuks sellest aru saada? Selliseid mõtteid paneb mõlgutama kantri grand old man Willie Nelson, kes on 2009. aastal valmis treinud just mahe-heldinud džässiplaadi. Võtnud kampa Diana Kralli ja Norah Jonesi, kelleta sellist plaati enam kahjuks ette ei kujuta. Kokkuvõttes rahulik ja vaikne mõtisklus ajast, mil muru oli rohelisem ja päike paistis kuldselt.
Dannar Leitmaa
METALCORE
Caliban
Hinne 3
„Say Hello to Tragedy”
Kumb siis hoiab Euroopa hevilippu kõrgemal, Saksamaa või Suurbritannia? Britid kiidavad koledasti oma muusikuid, aga aeg-ajalt tundub, et mandrimehed eelistavad sõnadele lauluviisi. Lauluviisi, mis kõlab veenvamalt. Calibani seitsmes plaat on just sedasorti asi, mis oma juurtelt rändab küll ehk brittide manu, kuid kogu kiitus tuleb vastu võtta ikka saksa mängumeestel endil. Moodne, kuid juba sügiseselt küps metalcore ilma tüütute melopausideta, kuid kohustuslike käiguaeglustustega.
