Herald
Hinne 4
„Gaia”
„Varaan!” mõtlen ma. „Ei, eestikeelne Teräsbetoni!” jätkan. Edasi vaagin nii: „Päris Manowar see ju pole, kuigi võiks, aga pillid ei ludise paraku nii ladusalt!” Ning siis järgneb mõttekäik: „Ta võiks ju Varaan olla, ilge jama, et ma eesti muusikast palju ei tea – aga näe, seal ongi kirjas lugu „Anna tulla”, see peab küll kummardus Varaanile olema. Ehee, ongi. Lahe.” „Herald on tõsine värk, tõeline kangelaste heavy metal, sõnu pole piinlik kuulata ja sama kõva on ka muusika,” lõpetan.
Raigo Tapun
AKUSTILINE ROKK
Bryan Adams
Hinne 4
„Bare Bones”
Jah, see on puhas fännikraam, sest meie teame neid laule peast. Samal ajal ka väga tugeva väärtusega Adamsi diskograafias, sest sel kontsertplaadil musitseerivad ainult Bryan Adams kitarril ja mikrofonil ning teda saatev Gary Breit klaveril. See on tõesti südamlik ja siiralt rokkiv kohtumine oma kuulajatega. Lugude vahele visatakse nalja ja üldse on meeleolu lustlik ja mõnus.
Mart Normet
ROKK
White Lies
Hinne 3
„Ritual”
Kevadel siiagi sattuva Briti trio White Lies teine album algab paljutõotavalt, kuid suudab ketta keskpaigaks kuskile keskpärasusse vajuda. Tegelikult on juba kolmas laul ehk esimene singel „Bigger Than Us” nagu mõne raadiojaama rokilahtrit täitva melanhoolse poproki bändi „hitt”. „Holy Ghost” võib isegi päris huvitavalt vanade süngete süntesaatoribändide mõjudega flirtida, kuid kogu plaat kõlab liiga hümniliselt, selleks et mõjuda.
Tiiu Laks
