ALTERNATIIV
Hypnobooster
Hinne 5
„Hypnobooster”
Sinise kitarristi Andre Picheni sooloväljundi Hypnoboosteri esikalbum on pehmelt öeldes muljetavaldav tükk. Kuigi debüüt, kumab siit läbi pikk kogemus, aastatega läbikuulatu oskuslik süntees. Läbivaks, kuigi kohati katkendlikeks joonteks on siin trip-hop ja post-rock. Ning filmimuusikalikkus. Meeleolude vaheldumine, teatav grotesk. Vähemalt mul paneb muusika peas pildid jooksma. Isiklikult jätkates, tooksin kõrghetkedena esile hümniliku „Pangem tänavatele tüdrukute nimed”, groteskse-majesteetliku „Me jumaldame teid” ja helge „If The World Should Stop Today”. Näiteks. Kui üldse, sest kerge tapeetkuulamisega pole Hypnoboosteri näol tegemist. Kõrghetked varieeruvad vastavalt meeleolule kuulamise ajal.
Mart Niineste
SOUL
Amy Winehouse
Hinne 3
„Lioness: Hidden Treasures”
Novembrikuu Mojos ütles rokkansambli Fugazi eestvedaja Guy Picciotto, et teda ärgitas loobuma multimiljonidollarisest plaadilepingust sõbra Kurt Cobaini saatus, kelle muusikatööstus läbi näris ja seejärel välja sülitas. Amy oli sarnane kurb kuju – andekas, omapärase häälega ja suurepärane muusik. Seda tõestab ka tema viimane kogumikplaat. Kuid ärge ostke seda plaati. Amy hauasammas ei kasva teie vaevaga teenitud rahast kõrgemaks, tal ei hakka mulla all plaadimüüginumbritest kergem. Ta on endiselt samasugune külm keha, kelle jaoks ei muuda plaadifirma juhtide müüginumbreid vaatavad rõõmsad näod midagi paremaks. Kuna plaadifirmad on suure tõenäosusega ka SOPA ja ACTA taga, siis tehke parem nii, et te hangite selle plaadi muudmoodi.
Dannar Leitmaa
NEUE DEUTSCHE HÄRTE
Megaherz
Hinne 2
„Götterdämmerung”
Rob Zombie, Clawfinger ja Rammstein – kõigist midagi ja lisaks törts estraadi päris lõpus. Rammstein sellepärast, et laulavad saksa keeles, mitte eriti hästi ja kõik põhineb samade lühikeste ja lihtsate käikude kordamisel. Seda võrdlust ja liigset sarnasust ei pisenda sugugi asjaolu, et Megaherz sellest teisest bändist hoopis vanem on. Ning üksmeel valitseb ka selles osas, et varem ajas Megaherz oma asja sootuks paremini. Zombiet meenutab industriaalne reipus ja Clawfingerit püüd kohati kiire sõnamulinaga oma mõtteid kuuldavale tuua. Teatavat selgrootust aga esindab „Abendstern”, mis järsku toob sisse popi ja huhuu.
Raigo Tapun
