Eesti noorema põlvkonna džässimuusikute debüütalbum lummab esimesel kuulamisel oma siira, kuid samal ajal küpse helikeelega. Siin on nii sügavuti voogavat mõtet kui ka nooruslikku minnalaskmist, sentimentaalseid mustreid kõrvuti lootusrikkusega, nüansse, mida avastada iga järgmise kuulamiskorraga. Kompositsioonid on meeldivalt läbimõeldud ja suurepärase harmooniatunnetusega mängitud. Millegipärast meenuvad teatud episoodides Brad Mehldau ja Lyle Mays. Tugeva instrumentaalalbumi ainus küsitavus on üksik vokaaliga lugu, mis ei anna kogu teosele suurt midagi juurde. Priit PruulDžässIggy Pop 4/5
„Apres”

Kui Iggy eelmine sooloalbum „Preliminaires” oli valdavalt omaloominguga džässiplaat, siis tänavusel „Apres’l” võtab vanameister ette vana aja artistide kaverdamise, jätkates muusikaliselt sama džässivao kündmist. Iggy hääl on vananedes läinud sügavamaks ning nelikümmend aastat tagasi pea kriisates „I’m the world’s forgotten boy, the one who searches and destroys” („Ma olen maailma poolt unustatud poiss, see, kes otsib ja hävitab”) deklareerinud mees jorutab siin Edith Piafi, Serge Gainsbourgi, Cole Porteri, The Beatlesi ja Frank Sinatra lugusid. Nagu näitamaks, et oskab ja suudab. Ning tänu oma isiksuse filtrile (YouTube’i otsing: „Iggy Pop American Idol” selle üheks näiteks) oskab ja suudabki. Mahe kerge kuulamine. Ja küll see The Stoogese viies plaat ka ükskord valmis saab. Iggy on kõigest kaks aastat meie Iffist vanem. Mart NiinesteRokkGarbage 5/5
„Not Your Kind of People”

Vana hea Garbage on tagasi! Ja nad on tõesti head edasi! Nagu poleks seitset vaikuse aastat vahepeal olnud. Justkui kogu maailm oleks paigal seisnud ja seda purakat oodanud – „Not Your Kind of People” on tulevikupopp par excellence, mitte vanade ättide väsinud kammbäkk. Kidrade saund kõlab endiselt toorelt, Shirley Manson on endiselt püss ning Butch Vigi näpud krutivad ikka helipilti nõnda, et see kõlab tapvalt hästi. Mart NormetPoppMorten Harket 2/5
„Out of My Hands”

Mida öelda, kui pole enam midagi öelda? Mida öelda, kui pole enam bändi, kellega koos seda öelda? Fantastiline Põhjamaa laulik Morten Harket (A-ha) on maha saanud ingliskeelse soolo­plaadiga, kuhu on tema enda kõrval laule kirjutanud Norra ja Šoti autorid, Rootsi bändi Kent liikmed ning isegi Tennant ja Lowe Pet Shop Boysist. Tulemuseks õlgu kehitama panev ebapõnev kimbuke laulukesi. A-ha püksid on talle üksinda ikka liiga suured. Mart Normet