Boogie Company
„Mida sa mögised, mees?”
Hinne: 3.5

Mögisen seda, et selle singleid, B-pooli, kavereid ja muud taolist sisaldava eestikeelse rockabilly-plaadiga võib veeta suve, mitte talve. Muidu polegi siin midagi mögiseda, sest huumor kuulub muusikasse sama palju kui laiendatud stiilitaju. Boogie Company oma veidi henno-käolike või ott-arderlike tekstidega oskab olla korraga nii žanri- kui ka heatujubänd. Kaverite nagu AC/DC „Beating Around the Bush” või Motörheadi „Ace of Spadesi” puhul on see Rock Hoteli alustatud „Lucky Lipsi” – „Kikilipsu” eestindustraditsiooni jätkaminegi. Ja kui juba Rock Hoteli mainitud sai, siis üks mögin veel. Plaadi lõpp, kui Andrus Kasesalu asemel laulab Margus Jürisson, kisub täitsa Rock Hoteliks.

Mart Niineste


PROGE

Sibul/Sooäär/Kelp/Lillepea
„Juhan”
Hinne: 3.5

Kogu lugupidamise juures nelja nimeka muusiku vastu kurdan, et midagi jääb sellel plaadil siiski vajaka. Helirežissöör Elmu Värgiga on Juhan Liivi tekstidega lauludest tehtud kuulamist väärt album, mis ühendab endas Ultima Thule ja Kosmikud. Siiski on see mõlemast märgatavalt progelikuma sammuga ja niinimetatud supergruppide needus annab end tunda. Mehed austavad üksteist nii palju, et ei julge midagi ootamatut teha. Üks pluss üks pluss üks pluss üks võrdub viimase loo lõpuks nagu kiuste neli, mitte viis, nagu peaks. Kuid kuulamist see otseselt ei sega, tervik on maitsekas, lihtsalt hiti väega palu ei paista plaadil olevat.

Mart Niineste