Vaiko Eplik

„Nelgid”

4,5/5

Kuule, Vaiko, kaks plaati aastas on ikka liig mis liig. Sest sa riisud nendega jälle koore kõigis kategooriates. Meil on palju toredaid popmuusikuid, kes käivad igasugustes telesaadetes tola tegemas, osalevad kõikvõimalikes gala- ja muusikaliprojektides, on nõus meedias oma musta pesu pesema. Mõtle palun ka nende peale. Nemad teevad rasket tööd, et pälvida mingigi pai. Aga kumb on parem plaat, kas „Nõgesed” või „Nelgid” või saaks neist kahest ühe kokku, jäägu juba iga kuulaja otsustada. 

Mart Niineste

INDIE

Badass Yuki

„Open Your Eyes To The Landmass”

4,5/5

Badass Yuki on näide sellest, et kepimehed tulevad nurgast. Ma olen tõmmanud vett peale Frankie Animali ja I Wear* Experimenti ambitsioonikale keskpärasusele, kuid Badass Yuki tagasihoidlikule andekusele kirjutan varsti seitsmendat aastat ja kolmandat helikandjat (neist teist täispikka) järjest tõrkumata alla. „Open Your Eyes…” helipilt on võrdselt kummituslik ja kõle, põimib elektroonikat, elektrikitarri ja trumme, ei flirdi liigselt žanriklišeedega ega kõla, nagu tahaks bänd olla väga mõne tuntud-tunnustatud tegija hale vari. Võrreldes esikalbumiga „Black Apple Trip” on ka bändi süvitsi edasiminek märgatav. 

Mart Niineste

PUNK

Zlo

„Kõik on OK!”

3/5

Ühest küljest pakub Zlo oma teisel helikandjal sellist mõnusalt ühiskonnakriitilist punki, milletaolist tänapäeval Eestis enam väga ei viljeleta. On tervitatav, kui selges eesti keeles lauldakse töökaotusest, võõrandumisest kivilinnas, ennasttäis rahabossist, demokraatia nimel tapmisest, normaalsetest igavatest inimestest ja sellest, kuidas düsfunktsionaalsus on elunorm. See on punk, mis kõneleb just sinuga. Veidi jama ainult, et selle lühialbumi üldine kõlapilt ja solisti vokaalne võimekus ei suuda kõike siin leiduvat selle potentsiaalis ega nüanssides maailmatasemel – žanrit valdab bänd vabalt – edasi anda. Ja see võtab punkte maha, see ei ole okei. 

Mart Niineste