„Songs Of Innocence”

Hinne: 1

Kas keegi mäletab U2 eelmist plaati? Ilmselt mitte. See-eest jääb „Songs Of Innocence” meelde. Aga mitte nende lugude, vaid väljaandmise viisi vastuolulisuse tõttu. Muusikaliselt ei suuda U2 enam ammu enda varem looduga konkureerida. U2 tuntud headusest rääkimine oleks valetamine. „Songs Of Innocence” näitab, et kunagisest südametunnistuse ja sõnumiga bändist on järel tühi kest ja midagi ei juhtuks, kui nad ülehomme laiali läheksid. Ehk nagu laulis Metro Luminal: „Päev-päevalt tõmban sigarette kallemaid / kristallpokaalist konjakit joon / mu peas ei ole ühtki mõtet tekkimas / võib-olla ennast hiljem üles poon.” Muidugi juhul, kui U2 ei ole end selle plaadiga juba oksa tõmmanud.

ROKK

New Model Army

„Between Wine And Blood”

Hinne: 4

Käesolev topeltalbum jätkab sealt, kust NMA mullune „Between Dog And Wolf” pooleli jäi. Kuus uut lugu esimesel plaadil ja eelmise albumi palad kontserdisalvestustena teisel. Tuleb tunnistada, et albumi esimene ketas kinnitab seda, mis paistis välja juba bändi eelmiselt helikandjalt: 34 aastat tegutsenud punt on leidnud värske hingamise, isegi kui see väljendub teatavas tuntud headuses, nagu Justin Sullivani lüürikas ja hääletämbris. Äng, NMA läbiv joon, on omal kohal ja tuleb isegi märksa jõulisemalt esile tollel teisel, kontserdisalvestustega kettal.

SKA

Distemper

„25”

Hinne: 4

Distemper on üks neid Venemaa bände, kes mängib angloameerika muusikat vene keeles. Suuresti 1990-ndate USA ska-pungi vaimust kantud Distemperit iseloomustavad kõik žanriklišeed. Seega võiks ta olla järjekordne unustamisväärne geneeriline bänd, kui poleks seda veidi rämedat vene pätivokaali, mida kujutaks ette pigem seitsmekeelse kitarri saatel lorilaule või ballaade urisemas. Veerandsada aastat tegutsenud ja stabiilselt plaate välja andnud Distemper on ka nivoobänd, kelle laulukirjutuse tase lihtsalt ei lange allapoole teatud latti. Kõnealune „25” on veidi liiga pikk, kuid sama hea muretu minekuga album, kindla peale minek vanalt bändilt, kes pole ikka veel maha käinud.