Heliotroop
„Ennemuistse jahipüssi kuul”
Hinne: 4
Eesti džässmuusikutel ja -kollektiividel on kena komme viisistada kodumaist luulet. Heliotroobi albumil moodustavad muusika ja luule rikkaliku terviku. Kadri Voorand suudab vokalistina maitsekalt tabada tekstinüansse, mis omaette lugedes või deklameerides muidu vaiki jääksid, muusika annab kirjasõnale täiesti uue ja julgen öelda, et isegi parema elu. Võib-olla muutus bassklarnet kohati helipildis liiga domineerivaks ja mõned soleerimised oleksid võinud leida läbimõeldumaid lahendusi ja vähem kompamist, kuid üldjoontes igati kuulamist väärt teos. Priit Pruul
Ska-punk
Rancid
„Honor Is All We Know”
Hinne: 4
California ska-pungi vanameistrite lekkinud kaheksas stuudioplaat, mis ilmub tegelikult järgmisel nädalal, on parajalt lühike, et olla põhimõtteliselt vana hea Rancid. Kuid erinevalt bändi pikkadest plaatidest on see märksa kontsentreeritumal kujul. Neljateistkümne pala seast leiab nii Rancidi jalaga-uks-lahti firmapunki, endiselt tugevaid ska- ja reggae-mõjutusi, veidi psychobilly’t ja kõiki laulukirjutusvõtteid, mis teevad Rancidi mõnusaks nelikuks. Ma kahtlustan, et Brett Gurewitzi asemel oli produtsenditoolil tegelikult Peeter Paan. Mart Niineste
Punk
Vennaskond
„Vaenlane ei maga” (2LP)
Hinne: 5
Kui laotada neljale vinüülipoolele see vana Vennaskonna kassett, mis on bändi albumitest Areeni saja parima seas kõige kõrgemale jõudnud, saab selgeks, et „Vaenlane ei maga” on Vennaskonna alati luguderohketest albumitest kõige tugevam. Kuigi siin pole ühte suurt hitti nagu eelmise plaadi „Insener Garini hüperboloid” või järgmise „Pille-Riin”, võlub kõnealune kogumik oma terviklikkuse ja materjali tugeva keskmise tasemega. Vainola-Trubetsky ja Vainola-Vaigu tandemid, aga ka poeedid eraldi, on kõrgvormis. Stiilinäideteks „Elagu Prodhoun” ja „Moonid”. Kokku neli vinüülipoolt, mida kuulates pidi kolm korda püsti tõusma. Mart Niineste
