Elephants From Neptune
„Pleasure & Pressure”
4/5
Jah, meeldib. Ning ma ei saa sinna midagi parata, et kuulates hakkavad silme ees jooksma 1970-ndatel toimuva tegevusega rokimängufilmi „Almost Famous” kaadrid. Sest tõesti, tolle kümnendi hõngu on bändi teisel kauamängival omajagu. Tundub, et mullune EP-de kolmik oli sihiku sättimine, arenemis- ja otsingutefaas. Miks muidu mõjub „Pleasure & Pressure” kui tervik korraliku kanonaadina – on kütet, gruuvimist, vali-vaikne-vaheldust, laula-kaasa-refrääne, mis kõik üheks pikaks vooglevaks tervikuks sulavad, kui Ivo Linna keeleline-vokaalne irdumine välja arvata. Ülesandega kirjutada see heaks kiidetud debüüdile vääriline teine album on EFN minu meelest kenasti hakkama saanud, saaks nad nüüd siis ka päriselt, mitte peaaegu kuulsaks. Mart Niineste
HIPHOP
The Roots
„...And Then You Shoot Your Cousin”
2/5
Ütlen kohe, et album on pettumus. Tundub, et Jimmy Falloni jutusaates majabändiks olemise kõrvalt pole eriti loomingulist energiat üle jäänud. Lood mõjuvad visandlikult, ühegi teemaga sügavuti ei minda ja liiga suur hulk külalisesinejaid ei anna plaadile midagi juurde. Kuidagi väsinult kõlab kõik. The Rootsi standardeid arvestades üks üsnagi lahja leem. Kristo Koppel
