Sõpruse Puiestee

„Mõistlikult ja mugavalt”

4/5

Mida oodata Sõpruse Puiestee viiendalt albumilt? Eks ikka Allan Vainola ja Mait Vaigu tugeva autorikäekirjaga palu, sekka mõnda töötlust, sametise häälega lauldud nukker-iroonilisi tekste ja tunnet, mis tekib, kui need pimedal talveõhtul hämaras toas endast läbi lasta. Tundub, nagu bänd oleks pöördunud tagasi oma teise albumi „XX sajandi lapsed” esteetika juurde, aga arendanud seda edasi uute pillide, liikmete ja elukogemuste toel. Leplikes toonides „Mõistlikult ja mugavalt” pigem rahustab kui ängistab, kuid kinnistab kindlasti tunnustust, mis langes Vainolale-Vaigule osaks Eesti parimate albumite kriitikute- ja rahvahääletustel. Mart Niineste

POPP

Ariel Pink

„Pom Pom”

4.5/5

Kas mulle üksnes tundub nii või ongi Ariel Pink pärast kahte viimast ja igati kena popalbumit hakanud jälle muusikaga veiderdama? „Pom Pom” pole niivõrd ühtlane Ameerika indie-filmilik mööda raadiolaineid kulgemine, vaid pigem ühelt sageduselt teisele hüppamine. Ariel Pinki lo-fi esteetika tagant vaatab vahelduvate momentide kollaažina endiselt vastu põhimõtteliselt kogu popmuusika ajalugu. Sedapuhku näib aga kollaaž suurema lapseliku lustiga laotud kui vahepeal. Ei maksa karta, et asi valgub liiga laiali, sest Pinki isiksus ja esteetika seovad plaadi mõnusaks tervikuks. Mart Niineste

DŽÄSS

Carrot Lights

„Carrot Lights”

4/5

Carrot Light- si esikalbum on sündinud muusikas veedetud hetkede sisemisest maagiast, olles sel moel materialiseerunud sünergia. Piisavalt lombaka sammuga trummid, kohati kinnisilmi parkuuriga tegelev klaver ja neil kahel kui konarlikel kividel karkudega ringi tippiv vokaal. Kokku meenutab see kõrtsist lahkuvat madrust, keda jälgides ei või kunagi kindel olla, kummale poole tänavat ta järgmisel meetril taarub. Aga see ongi hea, sest džäss, mis ei esita väljakutseid, on diibitsev estraad. See siin on džäss mis džäss.

Mart Niineste