PÖFF-i avab kergelt nihkes armastusfilm
Pimedate Ööde filmifestivali homne avafilm „(500) päeva armastust” („(500) Days of Summer”) on omamoodi viide tõigale, et tänavu on festivalil ka Põhja-Ameerika indie-filmide programm. „(500)…” oli hitt selle žanri pesas, populaarsel Sundance’i filmifestivalil.
Tom (Joseph Gordon-Levitt) on arhitekti haridusega õnnitluskaartide kirjutaja, kellele hakkab meeldima uus, kaunis ja teistsugune kaastöötaja Summer (Zooey Dechanel). Ühel karaokeõhtul saab Summerile selgeks, et ta meeldib Tomile, kuid oh häda! – neiu ei usu armastusse ega huvitu poiss-sõpradest. Sellele vaatamata areneb neil suhe, mis varsti ka mõranema hakkab. Elu.
Kohe filmi alguses on kaks fakti, mis vihjavad vaatajale traditsioonilise „õnnelikult kuni surmani” armastusloo puudumisele. Algustiitritest võib lugeda pühendust kellelegi Jenny Brockmanile ja seejärel võib välja veerida sõna bitch. Üsna varsti teatab jutustaja, et võtku vaataja teatavaks – tegu ei ole armastuslooga (küll aga filmiga armastusest). Seda ning esimesi episoode, mis kujutavad koledat lahkuminekut, arvesse võttes ei saa vaataja kogu filmi romantilisuse juures jätta siiski lootust, et kahe peategelase vahel genereeritakse ikka traditsiooniline õnnelik lõpp.
„(500)…” ongi kergelt ülepingutatud romantiline komöödia, kus üle ei ole pingutatud romantilisusega, vaid pigem sellesse küllastunud žanrisse mingi värskuse toomisega. Filmis on liiga palju visuaalset trikitamist – animatsioon, tantsunumbrid jne. Lisaks ei järgi süžee lineaarse jutustuse vormi, vaid on segi paisatud, stseenide algust markeerimas päevade numbrid. Sassis kronoloogia ei anna aga väga palju vihjeid tuleviku kohta, otsad jäetakse lahtiseks.
Coco
Võib öelda, et tegu on küll ameerikaliku armastusfilmiga, aga teistsugune on ta ikka, ja kui ootused ei ole liiga kõrged, siis on ta ka täiesti nauditav.
Samal päeval ja samuti vaid korra linastub Montoni moefilmide eriprogrammis üks kahest Coco Chanelist jutustavast filmist. Programmi avav „Coco enne Chaneli” („Coco avant Chanel”) keskendub pigem kuulsa moelooja eluteele kui loomele.
Noorena vanematest maha jäetud õed Gabriel ehk Coco (Audrey Tatou) ja Adrienne (Marie Gillain) töötavad kõrtsilaulikutena ning õmblejannadena, kuni Adrienne läheb rikkale mehele ning Coco palub end katuse alla võtta tihti kõrtsis käival miljonäril Balsanil. Seal heidiku ja armukesena elades kohtab ebatavaliselt ebanaiselik Coco inglasest Arthurit ning nad armuvad. Balsani naissõbra soovitusel kübaraid valmistama hakanud Coco hakkab sellega elatist teenima ning alustab peagi ka rõivaste disainimist.
„Coco enne Chaneli” on pigem ajastu- ja eluloofilm, mitte moefilm. Oma traagilise eluga (mille algust Chanel ise varjata soovis) sobib Coco Chanel linateose peategelaseks ideaalselt, peegeldades ühtlasi ka ajastut muutvat stiili, mis Chanelile endale kõige omasem oli, ning iseloomu ja saatusepöördeid, mis ta sajandi mõjukamate inimeste sekka viisid.
Vaid üks linastus
„(500) päeva armastust”
PÖFF-i avafilm
27. novembril Coca-Cola Plazas
4. detsembrist Coca-Cola Plazas
„Coco enne Chaneli”
Montoni moefilmide programmi avafilm
27. novembril kell 17.30 Kumu auditooriumis
