PÖFF-i debütantide seas on tulevikutegijaid

PÖFF-i debüütmängufilmide võistlusprogrammis pistavad rinda 13 omanäolist filmi uutelt tegijatelt.

Isegi kui debüütfilmid ei ole viimse pintslitõmbeni perfektsed, on valikus nimesid ja tegijaid, kellelt võib tulevikus oodata tugevaid ja omanäolisi filme. Teemade poolest ei erinegi debütandid kuigivõrd kogenud tegijatest: leidub nii pagulaskriisi, inimsuhtete, võimu ja vabaduse, kibedate mälestuste kui ka soorollide temaatikat käsitlevaid teoseid, kuid leidub ka värskeid visioone või stiililt unikaalseid teoseid. Mängufilmide lavastajate hulgas on varem dokumentaalfilme teinud inimesi, teatris või televisioonis töötanuid ja ka näiteks üks kunstikuraator.

Paari pärlina tõstaksin esile näiteks madmaxiliku kõrbesaaga „Püha rattur” (režissöör Homero Olivetto), mis ühendab usu ja vägivalla ning lisab tibakese erootikat. Brasiilia film püha missiooniga pättidest, kes mööda kidurat ja tühja maastikku ringi kimavad, põimib kokku spirituaalsuse ja vaatemängulise tagaajamise. Filmis on religioosset fanatismi, imede otsingut ja lõpuks oma tee leidmist, aga see kõik mõjub stiilipuhtalt ja meelelahutuslikult.