Niguliste kirikus kõlab täna jazzsaksofonist Villu Veski ja -akordionist Tiit Kalluste esituses kontsert Põhjala saarte muusikast. Meeste kontserdireisist Fääri saartele inspireeritud muusika jõuab peagi ka laser-plaadile ja filmilindile. Tänaseks on algmaterjali kogutud pärast Saare- ja Hiiumaad, Muhu ning Vormsi saart ka Fääri saartelt, Gotlandilt ja Šlandilt. Järge ootavad Bornholm ja Rügen.

Saarterahvaste elulaad pole ülevoolavalt külalislahke. Sellele vaatamata on igal reisil õnnestunud kohalike pillimeestega koos muusikat teha. Lihtsa meloodiaga viisikäänud tähendatakse küll ka kohe üles, aga ühise musitseerimisega jõutakse selle tabamatuni, mida noodikirja fikseerida on võimatu. Nii kaob ka esialgu võõrastust tekitanud suhtumine rahvamuusika jaoks ebatavalisse koosseisu – saksofon ja akordion.

Vaid kaks kontserti

Lisaks lühemale Tallinna kontserdile esitavad muusikud Muhus 4.–5. juulil ka kogu plaadimaterjali, pikkides selle nagu helikandjagi omapoolsete sissejuhatuste, taustaandmete ja kommentaaridega.

Etnograafiliste “asjadega” hakkasid Kalluste ja Veski tegelema see-tõttu, et “vesi on sogaseks läinud”. Senitehtu ennast ammendamas. Midagi uut on raske välja mõelda.

Veski tõdeb: “On aja märk, et on hakatud end muusikategemise juurtesse kui ammendamatusse kultuuriallikasse puurima.”

Tandem Veski–Kalluste jätab mõnes loos alles rahvalauliku lauldud meloodia ja arendab sellele üles oma kujutelma.

Transsi ringtantsu läbi

Gotlandil tegelevad rahvamuusikaga just noored. Eesti noorte vähese juurtelembuse kõrval oli see väga üllatav. Fääri saarte inimestel on rahvatants elu osa. Erilist ühtekuuluvust tundsid muusikud just Fääri saartel ringtantsu tantsides.

“See on nagu transsi viimine,” leiab Kalluste. “Ja see toimub igal laupäeval,” lisab Veski. “Mitte nii nagu meil eestlastel, et kokku saadakse kellegi pulmas või matustel. Seal ei ole kuritegevust peaaegu üldse,” on Veski Ahvenamaast rääkides vaimustuses.

Lammas altarimaalil

Reisidel tehakse tähelepanekuid ka saarterahva elukommetest, arhitektuurist ja ajaloost. Hangitud videomaterjali põhjal on plaanis teha umbes 45-minutine film, aluseks Veski ja Kalluste poolt salvestatud saarte intonatsioonidel põhinev muusika.

Ühiseid sümboleid märkasid muusikud saarte kirikutes ja arhitektuuris. Näiteks lammast kujutatakse nii altarimaalil kui ka linnavapil, mere ja laevadega seonduvat sümboliseeris ankur. “Sageli ripub kiriku laes purjelaeva makett,” tähendas Veski. “Fääri saartel oli kirikus täissuuruses aerupaat, millega preester käis Taanist teenistust pidamas.”