Põhjamaade vanim rokifestival Ruisrock purustas publikurekordid
Mere ääres looduskaunis kohas korraldatav Ruisrock ehk eesti keeli Rukkirokk on ideaalne puhkus neile, kes armastavad valju muusikat, lakkamatut melu ja rahvamasse. Kolme päeva jooksul käis rahvast uue publikurekordi jagu: 92 000 inimest ehk 20 000 võrra rohkem kui korraldajad lootagi julgesid.
Muusika saatis külastajaid igal pool. Vähe sellest, et seda sai kuulda festivali viiel laval, kõlasid rifid metalist hiphopini pidevalt ka telklaagrites, samuti kujunes kohustuslikuks ühislaulmine festivalibussides, kus tulid esitusele tuntumad soome õlle- ja lorilaulud. Elamusi pakub Ruisrock rohkem kui vaim suudab korraga kanda.
Maa väänles ja värises
Festivali esimesel päeval kujunesid publikumagnetiteks pea-esineja Slipknot, Disturbed ja Children of Bodom.
Slipknoti agressiivne ja kompromissitu live pani rahvamassid põrkepallina hüppama ja emakese maa valust väänlema – kurikuulsad maskides ameeriklased kutsusid esile sõna otseses mõttes maavärina. Rahvas oli kõrvu riivavalt ropukeelse laulja Corey Taylori kätes kui sulavaha, täites küsimata ja vastu vaidlemata kõik tema käsud. Sellist pilti ei näe iga päev, kuidas tuhanded fännid laskuvad käsu peale põlvili ja ootavad kannatlikult, kuni järgneb uus märguanne: „Jump!” Vastutasuks pakkus Slipknot hitimaratoni.
Madalama taluvuslävega fännid on Disturbedile ette heitnud, et nad püüavad liialt publiku meele järele olla, sest aastate tagused nu-metali mõjutused on asendunud meloodilise hevi riffidega. Ühtaegu tundub, et see retsept toimib, sest mereranda püstitatud lava ette kogunes meeletu hulk igas vanuses ja igasuguseid fänne, kellest paljud ei pidanud paljuks ühineda platsi keskel toimunud circle pit’iga, mis ühtlasi kujunes iga veidigi karmima bändi etteaste kohustuslikuks osaks.
Children of Bodom, kes on kuulsust kogunud võimsate pürotehniliste live’idega, tegi seekord üsna tagasihoidliku etteaste ilma paukude, tule ja sädemeteta. Hiljem selgus ka põhjus: Slipknot oli seadnud tingimuseks, et ükski teine pealava bänd ei tohi eriatribuute kasutada.
Kui esimene päev oli rohkem metalibändide päralt, siis teine ehk laupäev kujunes märksa värviküllasemaks. Päeva esimeses pooles võis üksteise järel laval näha selliseid Soome raadiohitibände nagu Stella, Scandinavian Music Group, Don Johnson Big Band ja CMX. Väga energilise ja heatujulise live’i andis ka Disco Ensemble, kuid publiku süda tuksus siiski vankumatult Eppu Normaali ja Tehosekoitini rütmis, kelle lugusid publik täiest kõrist kaasa möirgas. Ja The Soundsi tormiline vastuvõtt näitas, et Soomes on kindlalt kanda kinnitanud veel üks Rootsi kollektiiv.
Päeva räigeima annuse metalit saatis lavalt alla In Flames, kes seekord keskendus paljude fännide meelehärmiks uutele lugudele, mistõttu jäid kavast välja nii mõnedki hitid bändi kullafondist.
Helge punkti pani progressiivset sürrealismi pakkunud Taani bänd Mew. Nende atmosfäärilised ja mitmekihilised helid kandsid kuulaja kõrgematesse sfääridesse, kus andunumad fännid võisid kindlasti kogeda ka muusikalist transsi.
Viimasel päeval panid Ruisrockile krooni Faith No More oma parimate paladega ja publiku pisarateni viinud kohaliku Turu bändi The Crash hüvastijätukontsert.
Ruisrock
Turus Ruissalos 3.–5. juulil
Viiel laval esines üle 50 bändi
