Tõepoolest, Nageli maalides on palju mängulisust ja heas mõttes lapsemeelsust. Ta maalid on muutunud üha kombatavamaks, pildi pinnale on kinnitatud teisi pilte ja valmisesemeid.

Nageli looming on samas väga autobiograafiline: iga pildikild, valmisese või puutükk on seotud mõne isikliku kogemusega. Kõiksugu träni leiab ta Lasnamäelt koduümbrusest. Teisalt on ta paras esteet, kes vormistab ka tavalise põlenud puutüki perfektses teostuses.

Igal juhul on Nageli pildid tähendustest tiined, ilma et ta midagi otse ütleks või seletaks. Tema tööd on mitmekihilised sõna otseses mõttes – maalide faktuuri tasub lausa lähedalt uurida ja kui lubatakse, käega katsuda – ikka selleks, et vaadata, mis seal sees on.

Pärnu Linnagaleriil on head ruumid ja veel parem valgus – seal pääsevad maalikunstnike teosed paremini esile kui pealinna galeriides.

“Selliseid pilte ma oma korterisse küll üles ei riputaks,” luges Nagel kord ühel näitusel külalisraamatusse kirjutatud arvamust. Järgmine külastaja oli sinna lisanud: “Sellisele inimesele ei tohikski korterit anda!” Nagel võib olla rahulik – tema maalid sobivad nii eliitgaleriisse kui ka korterisse.