Põnevusfilmi stampidel kargutav õudus–seiklus merel
Halva filmi kohta päris paha pilt
Neljapäeva õhtul oli Tallinnas USA filmi “Deep Rising” Euroopa esilinastus, mille puhul meelitati kinosaali Sõprus kolm-nelikümmend vaatajat, kes olid nii või teisiti uuest monstrumist haaratud. Põnevusfilmi stampidel kargutav “Oht sügavikust” kujutab katastroofilist seiklust Lõuna-Hiina merel, kus hiiglaslik merekoletis ühe luksusliku lõbusõidulaeva sõna otseses mõttes reisijaist tühjaks õgib. Vastik ja õudne film näitab kümmekonna, esialgu eluga pääsenud inimese vaevalist põgenemisüritust. Pea kõik neist on pahelised kurikaelad, kelle koletis justkui karistuseks ükshaaval verest tühjaks joob. Pahad saavad ikka oma palga, olgu siis patuks plaanitud briljandivargus, laevakaaperdamine või relvasmugeldamine. Eluga pääsejad on aga oma plakatlikus moraalsuses vaatajale ette maalitud.
Närvidelekäivate klieedega venitatakse kümneid kordi nn psühholoogilist pinget, mil pole psühholoogiaga mingit pistmist. Üheülbaliselt skemaatilist põgenemist venitatakse üle tunni, sadade veriste luukeredega taodeldav okk aga ajab osa publikut hoopis hüsteeriliselt naerma. Jälkust jätkub ja film kui teos on tervikuna jube.
Totrat nalja visatakse kah, ja ikka selle hirmsa kalmaari aadressil. Elukas ise on suurem kui sinivaal, hirmsam kui Alien või GodÏilla, kombitsad jämedamad kui mammutilont või anakonda, kiiremad kui kobra ja ahnemad kui piraaja. Reaalselt saab selline võigas monstroossus muidugi ainult inimkujutluses eksisteerida.
Kogu selles jubeduste kaskaadis seikleb äraeksinuna kaasa ka üks kaunidus. “Kuldsilma” bond-girl Famke Janssen pole enam fatalistlik vamp, vaid sulnis suli Trillan, kes, king relvaks käes, koletisele vastu seisab. Loomulikult sobib ta paari kapten Finneganiga (Treat Williams), kes koos kahaneva smugeldajate kambaga vähemalt 100 000 kuuli koletise kombitsaisse kihutab. Ent see ülitihe tuli mõjub nagu nööpnõelaga mammutilondi sorkimine.
ReÏissöör Stephen Sommers on kokku klopsinud õudsa pildi, mis seostub kinokunstiga vaid tänu näitlejaile. Tervikuna paistab oinalikult sirgjooneline “Oht sügavikust” filmikunstist sama kaugel olevat kui Kuu Kaali kraatrist.
