Pool sajandit küpsenud eesti keele seletav sõnaraamat sai valmis

Aasta lõpuks andis eesti keele instituut välja viimase osa 150 000 sõnaga eesti keele seletavast sõnaraamatust, mille väljaandmiseks valmistuti juba pool sajandit tagasi. Wiedemanni sõnaraamatu kõrval on see kõige olulisem eesti kirjakeele kohta käiv koguteos.

Eesti keele instituudi juhi Urmas Sutropi sõnul hakati sõnaraamatut tegema juba 1960. aastatel. 1969. aastal ilmus trükist sõnaraamatu makett, milles esitati 82 leheküljel näidisartikleid. Maketti trükiti 800 eksemplari. Toona oli teos kavandatud viieköiteliseks, kuid koostamise käigus kasvas ettevõtmine märksa suuremaks.

“Sõnaraamatu koostamise juures oli kõige raskem pikk aeg,” märkis Sutrop. “Nii poliitiliselt kui ka tehnoloogiliselt. Sõnaraamat hakkas ilmuma Nõukogude okupatsiooni ajal ja jätkus pärast taasiseseisvumist. Kõik see on jätnud jälje ka sõnaraamatu sisusse. Teisalt hakati sõnaraamatut koostama sedelkartoteegi põhjal, mida pidevalt täiendati. Sõnaraamatu koostamise lõpuaastatel loobuti kartoteegist ja koostamine muutus eelkõige internetipõhiseks.”

Põhjus uhkust tunda

Iga keele eneseteadvuse juurde kuulub suuremahuline seletav sõnaraamat. Seni oli Eestis ainult saksa keele põhine Wiedemanni sõnaraamat.

“Nüüd on siis selle kõrval veelgi vägevam ja võimsam seletav sõnaraamat. See on asi, mille üle kõik eestlased peavad uhkust tundma,” sõnas Sutrop. “Kuigi sõnaraamat sai valmis, jätkub töö selle kallal. Järgmise aasta jooksul vaatame sõnaraamatu algusest peale üle. Eemaldame sovetismid, lisame uusi sõnu ja uusi tähendusi. 2009. aasta alguses tahame sõnaraamatu läbivaadatud trüki anda välja korraga neljas või viies suuremahulises kõvade kaantega köites. Siis sisaldab sõnaraamat eesti kirjakeele kogu olulise sõnavara 2008. aasta keskpaiga seisuga.”

Sõnaraamatu koostamisel osalenud Leidi Veskis lisas, et seletava sõnaraamatu valmimisega on tehtud ka oluline töö eesti keele kultuurkeelena säilitamiseks, sest igal normaalsel kirjakeelel on selline sõnaraamat olemas.

“Kahe käe sõrmedest jääb väheseks, et öelda, kui palju inimesi on sõnaraamatu koostamisse panuse andnud, kuid kõigi panus on raamatu valmimisel olnud võrdselt tähtis,” ütles Veskis. “Muidugi ei ole sellist sõnaraamatut, kus oleksid kirjas kõik sõnad, võimalik teha, sest ainuüksi murdesõnu on eesti keeles tohutult ja see töö jätkub.”

Eesti keele seletav sõnaraamat

•• Eesti keele seletav sõnaraamat

•• 1969 ilmus esimene proovivihik, kuid Nõukogude võim takistas edaspidist tööd.

•• 1988–2007 ilmus kokku 26 vihikut.

•• Raamatus on ligi 150 000 sõna, mille kasutamist on illustreeritud näidetega ilukirjandusest.

•• Läbi aegade on sõnaraamatu koostamisel kasutatud nelja miljonit märget.

•• 2009 kavatseb EKI raamatu välja anda ka nelja-viieköitelisena.

•• 25. jaanuaril tähistatakse endiste ja praeguste koostajatega raamatu väljaandmist.

Sõnaseletusi läbi aegade

•• Aju – V. I. Lenin oli ajalehe Iskra aju.

•• Aimlema – aimusi läbi elama. Inimene kõhkleb, aimleb ja piinleb.

•• Lahtine pea – eeldus edukaks õppimiseks.

•• Oskar – siga. Maal igas kuudis ruigab kolhoosivaba Oskar.

•• Paksus – Lubi segatakse rammusa hapukoore paksuseks massiks.

•• Metssea jaht – Jahilaskmise ala, mille puhul lastakse metssea kujutisega liikuva märgi pihta.

•• Moodus – Tihtilugu tõuseb su põllenurk silmile – see on sinu moodus mõtlemiseks.