Porno Kultuuripealinn Tallinn 2011 programmis
Küsimustele vastab üks festivali korraldajatest, Katja Novitskova.
Mis on Kik in der Kok?
Kik in der Kok on ajutine fenomen, mis ärkab ellu vaid siis, kui kutsutakse. Esimene Kik in der Kok toimus 2007. aastal. See oli kahepäevane festival, mis keskendus pornograafilise kunsti ja kunstilise pornograafia ajaloole – näitasime lõike 1920-1970-1990 seksifilmidest nagu näiteks Betty Page ja legendaarset filmi “Behind the Green Door”. Näitasime ka Richard Kerni nn 'transgression cinema't ja Marina Abramovici 'Balkan Erotic Epic' filmi Destricted seeriast, ning 2001 esimese põlvkonna küberneetilist jaapani pornofilmi I.K.U. Enne seansse toimus ka 15-minutiline loeng. Lektoriteks olid näiteks Linnar Priimägi ja Tõnis Kahu. Festival toimus Von Krahli teatris. Reaalselt nulleearvega festival osutus edukaks ürituseks. Kõik seansid olid täiesti välja müüdud ja seega on raske esile tuua, mis eelmisel festivalil kõige populaarsem oli. Ma arvan, et kõige rohkem meeldis publikule vist meie pornoanimatsioonide valik.
Festival kestab kaks päeva, kuidas üritused jagunevad? Millel on põhirõhk? Kas kogu festival toimub samas kohas?
Festival toimub seekord kinos Helios, kõik üritused toimuvad samas kohas. Esimesel päeval toimub kaks seannsi, teisel päeval neli seanssi. Mõlema päeva viimane seanss on tasuta.
Iga seansi sees on vähemalt üks pikk film, mitu lühifilmi, loeng või performance. Seega soovime festivali kogemust rikastada – seanss ei tähenda vaid filmikogemust, vaid mitu erinevat loomingulist formaati korraga. Iga seanss pakub midagi uut, arendab meie teemat eri suunda.
Palun rääkige lähemalt sellest, missuguseid loenguid selle festivali raames kuulata saab ja kes on lektoriteks?
Thijs Witty on noor akadeemik Hollandist. Tema räägib sellest kuidas inimesed väljendavad oma soolist indentiteeti YouTube'is, ja mida see tähendab. Kuidas mehed uhkeldavad oma musklitega veebikaamera ees ja kuidas naised võistlevad meigitegemises.
Kunstnik Kiwa loengu pealkirjaks on „"Keelatud pildid: Kuidas popkultuur vägistas veelkord Nabokovi väikese tüdruku". Kiwa tutvustab seda nii: "Pole just tavaline, et laen väärtkirjandusest omandab popkultuuris nii massiivse sümboolse mõõtme kui V. Nabokovi romaanist Lolita võetud peategelase nimi tähistamaks seksualiseeritud süütust ja kaotatud paradiisi. Lolita fenomen märgib tõelist ihalimiiti, kus määratletakse tõrjutud kujutised, keelatud pildid, politiseeritud ihad ja represseeritud seksuaalsused. “
Millest lähtusite filmide valikul, missuguseid filme küberseksuaalsuse huvilised näha saavad, kas neis on ka midagi eriti šokeerivat ja rabavat, mida nõrganärvilistele ei soovitaks?
Pean kindlasti mainima et seekord Kik in der Kokil me ei näita otseselt pornograafiat. Ainuke pornograafiline film on Zuma Tales, 3d animatsioon kus tegelased seksivad, kuid enamik neist on koletised ja tulnukad.
Kõige provokatiivsem on Ryan Trecartini looming, nii sisu kui vormi poolt. Trecartini filmistiil on visuaalne rünnak vaataja maitsele. Tema filmide teemad on sooidentiteet küberkapitalismi ajastul. Trecartinit ei ole kõige lihtsam vaadata – ta provotseerib pildis, kõnes, narratiivis. Trevartini film on pigem tripp kui lugu. Trecartini vaatamiseks tuleb kasuks inglise keele hea oskus, sest filmides on palju neologisme ja muud slängi.
Meie poolt kavasse valitud dokfilmid, YouTube'i antropoloogiad, on lihtsa struktuuriga, samas näitavad need meie sootsiumi seksuaalse elu veidremaid hetki. See on reis meie alateadvusesse ja meie inimloomusse. Fetišismi paraad.
Kellele see festival üldse suunatud on, kas võib nimetada ka mingeid piiranguid, kellele see festival üldse ei sobiks? Konservatiivsele vanaemale? Koolijütsile? Ja vastupidi, keda see festar kõige rohkem kõnetama peaks?
Festival on mõeldud peamiselt avatud mõtlemisega inimestele, kellel on huvi ja kes ei karda vaadelda meie enda käitumist veidramatel ja intiimsematel momentidel. Kõlab ohutult, kuid samas on oma peegelpildi vaatamine hirmus tegevus. Vanaema, kes on oma elu nautinud, saab võib-olla sellest festivalist rohkem nalja ja rõõmu, kui konservatiivne noor inimene.
Üldiselt on teretulnud kõik need inimesed, kes naudivad oma elu, kasutavad Interetti, vaatavad filme ja videosid, käivad pidudel, tunnevad enda soolist ja seksuaalset identiteeti ja on huvitatud selle väljendamisest. Inimesed, keda huvitab kaasaegne kunst, antropoloogia, film ja uued meediumid. Inimesed, kes tahavad näha midagi, mida nad ei ole elus seni näinud. Aga kahjuks me ei oota neid poisse ja tüdrukuid, kes ei ole veel seaduslikult täiskasvanuks saanud. Vanuselist ülempiiri meil pole.
Mida te selle festivaliga saavutada soovite, kas niisugused eesmärgid on üldse seatud?
Festival teeb loomingulise ja antropoloogilise ülevaate sellest, kuidas veebikultuur mõjutab meie seksuaalsust ja sooidentiteeti, selle rituaalid ja piirangud. Festival pakub suurt hulka kaasagset visuaalset kultuuri ja kunsti, mida ei ole kunagi Eestis suurel ekraanil ega laval näidatud. Meie tänapäevane visuaalne reaalsus tundub stabiilne, ülimalt kommertslik ja ühetaoline. Võib olla Kik in der Koki üheks alatooniks on see, et igast banaalsusestki, nagu näiteks YouTube ja erootika, on kindlasti võimalik üles kaevata uusi ja uusi ennenägematuid kihte. Need kihid teevadki elu põnevamaks.
Mis on autsaiderkunst?
Autsaider kunst on see kunst, mis ei asu nn. kunstimaailmas, ei ole selles vastu võetud, või tuntud. Hobikunst on põhiline autsaiderikunsti näide. Kik in der Koki autsaiderikunsti esindaja on Austraalia kunstnik Wendy Vainity ja 3D animatsioon Zuma Tales. Kõik ülejäänud fesivali artistid, filmitegijad ja kunsntnikud, on ühe või mõlema jalaga kunstimaailmas sees.
Meil on planeeritud kolm performance'it:
1) Berliinis elav rootsi kunstnik, tantsija ja kaskadöör Helga Wretman teeb aeglast ja ilusat tegevuskunsti akti, mis tegeleb keha representatsiooni ja turvalisusega. Turvalisuse atribuudid nagu kaitsekiiver ja khakivärvi riided muudavad inimese keha imelikult ahvatlevaks. Helga ise, noor ja pisike blond, näeb välja nagu 3d arvutimängust välja astunud nais-avatar.
2) Austraalia kunstnik Sam Hancocks ise kohale ei tule. Aga tema performance'i jaoks seda ei ole seda ka vaja. Ta laseb ühel Eesti tantsijal teha performance'i nimega Coming Community. See tegevuskunsti tükk on väga lihtne, samas spetsiifiline - tuleb online fetišvideo suurt puhvis jakki kandes järele teha. Nimelt, Hancocks leidis Internetist sotsiaalvõrgustiku, mis on mõeldud meestele, kellele meeldivad teised mehed ja ülisuured, tellimuse põhjal valmistatud 'puffa' jakid. Mehi jakkides saab näha saidil lühikestes videodes, kus nad aeglaselt ennast kaamera ees näitavad. Hancocks võttis kontakti ühe sellise mehega Saksamaal ja laenas ühe jaki Coming Community jaoks. Kik in der Koki performance toobki sellise marginaalse kultuuri publiku ette. Samas - sellest, mis oli fetišlik tegevus, saab midagi uut ja ilusat – tantsuetendus kostüümis, mida te ei ole elus laval näinud.
Wretmani ja Hancocksi kohta saab öelda, et tegemist on noore ja ultrakaasaegse kunstiga.
3) Eesti kunstnikud ja kultuuritegelased Kaisa Eiche ja Maria Rõhu esitlevad keelepõhist performance'it, mis nõuab natuke intellektuaalset tähelepanelikkust. Nad „esitavad akadeemiliselt flirtivat teksti, andmata kommunikatsiooniaktile fookust ega tihka samas loovutada isiklikku jõupositsiooni”. Maria loeb ettekannet ja samaaegselt Kaisa suhtleb justkui eikellegagi Skypes. Nende paralleelse dialoogi nimeks on "Paljususele taandamise võlud". Kaisa ja Maria elavad mõlemad Tartus ning on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis fotograafiat, hetkel tudeerivad nad Tartu Ülikoolis semiootikat. Nende formaati võiks nimetada: tehno-lingvistiline masturbatsioon
Festivali lõpetab Egyptian Lover. Mida ta pakub?
Egyptian Lover on maailmakuulus muusik, kes oli 1980. aastail elektroonilise hiphopi üks pioneere.Ta ei ole varem Eestis käinud. Ta tuleb koos oma sõbra Jamie Jupiteriga ja teeb DJ ja MC performance'd. Egyptian Lover on erakorraline mees ja tal on hea meel meie festivali kontekstis mängida. Tasub vaadata üht-teist tema videotest ja saab selgeks, mida see Egyptian pakub. Kindlasti tulevad head biidid, power karisma, ja nostalgiline muusika otse tulevikust.
Festivali kodulehekülg: http://kikinderkok.ee/
