Preemiaid said Rein Raud, fs, Mart Kivastik

 (8)

Eile jagati välja Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad.

Proosa: Rein Raud “Hector ja Bernard”

•• Hermann Kalmus: “Hector ja Bernard kõnelesid minuga. Tõmbasid mind salamisi dialoogi, tekitasid huvi ja pakkusid äratundmist. Siis kiskusid nad enestelegi halastamata välja põhjakihi, selle muda, mida teame olevat kuskil sügaval, kuid mille ebameeldivust mõistame alles hetkel, kui selles põlvist saati sees oleme. (---) See oli ladus lugemine, ja hea raamatu märk ongi, et pausid on vaid pealesunnitud hingetõmbed dialoogi jätkumise ootel. (Arkaadia, 27. 8. 2004)

Luule: fs, “2004”

•• Jürgen Rooste: Julmalt ja õiglaselt lihtsalt aastanumbri nime kandvas raamatus räägib fs sünnist, surmast, armastusest, elamisest, teeb seda, mis üks luuletaja olulisemaid funktsioone: ta kirjeldab ja sõnastab väga lihtsaid asju, põhjusmõttelisi paratamatusi ja väikseid helgeid tundmusi, aga poeedina. Nii, et lugeja saab mõista, kaasa elada. (Arkaadia, 2. 7. 2004)

Draama: Mart Kivastik, “Külmetava kunstniku portree”

•• Andres Laasik: ““Külmetava kunstniku portree” püstitab lisaks Konrad Mäe elu ja loomeloo ülevaatlikkusele ka tänases päevas väga olulise teema – konflikti kitsama eestluse ja laiema mõõtmega humanismi vahel. Kusjuures selle konflikti käsitlemise sügavuses on jõudu näitemängu kestmiseks üle tänase päeva.”

Lastekirjandus: Jaan Rannap, “Nelja nimega koer”

•• Ilona Martson: “Raamatus “Nelja nimega koer” on ju ka koer poisi välja valinud. Kloonitud koer jätab maha rootsi teadlased ja sõidab laevaga üle mere, et otsida üles oma geneetilise “ema” peremees, väike eesti poiss Jürgen.”

•• Jaan Rannap: “Selles loos jääb õhku küsimus: kas on tõesti võimalik, et kloonitud koeral säilib midagi eelkäija teadvusest? Ega mina küll ei julgeks eitavalt vastata. Bioloogias on viimastel aastatel tehtud üllatavaid avastusi. Kes teab, mida kõike DNA kaudu edasi antakse. Peaasjalikult räägib see raamat aga truudusest. Nii koera kui ka poisi omast. (Arkaadia, 19. 3. 2004)

Esseistika: Toomas Haug, “Troojamäe tõotus”

•• Olev Remsu: “Toomas Haug on sugestiivse väljenduslaadiga põhjalik kirjandusuurija – ja pigem uurija kui päevakriitik. (---) Ka Gustav Suits, Jaan Lõo, Arthur Roose, Jaan Kross, Mart Mäger, Paul Kuusberg, Enn Nõu, isegi Arno Oja saavad täpse ja sooja iseloomustuse, nagu paljud teisedki kirjandusinimesed. Loomulikult on teoses esiplaanil teosed, ent kirjanike portreteerimisega elavdab Haug aja ja loomingu, lõhub justkui tinglikkuse müüri lugeja ja teksti vahel. (Arkaadia, 4. 2. 2005)

Tõlge eesti keelde: Harald Rajamets, tõlkeluule kogumik “Pegasos ja peegel”

•• Jürgen Rooste: “Eks Rajamets ole alati teinud oma tööd pühendumuse ja süvenemisega, see raamat on aga pea nagu ta elutöö. Nagu retk kultuurilukku, üsna me kultuuri hämaraist aegadest saadik tänini. Massiivne ja täitsa põnev lugemine.”

Tõlge eesti keelest: Antoine Chalvin “Kalevipoja” tõlge prantsuse keelde

•• Jürgen Rooste: “Kes see ikka tänapäeval siukest hullu asja ette võtab? Täiesti meeletu vormi ja sisuga teos! See on hullumeelsuse ja ilu eest, sest “Kalevipoeg” on tegelikult ikka kuradi vahva, aga ka kuradi paks asi.”

Vabaauhind: Ilmar Talve, “Eesti kultuurilugu”

•• Andres Langemets: “On olemas mitmeid Eesti ajalugusid, mitmete alade erientsüklopeediaid, mahukaid ajastukokkuvõtteid, mis kõik on juba olnud kasutada. Ilmar Talve suurteose teeb ehk kõige unikaalsemaks see asjaolu, et see on etnoloogi pilguga kirjutatud – siin on iga ajajärgu käsitluses tunda eesti rahvakultuuri uurinud teadlase pilku. Ning samas ei jää vaatluse alt välja ka nn tavapärane poliitiline ajalugu, eesti kiriku- ja koolilugu, teaduslugu ning muidugi kutseline ja rahvakultuur.” (Arkaadia, 9. 7. 2004)

Artikliauhind: Lauri Sommer , “Uku Masingu käsikirja “Saadik Magellani pilvest” vaimne, ajalis-ruumiline ja elulooline taust” (Looming 2004, nr 4-6)

Loe veel

•• Aare Pilv: Tegu on mahuka ja asjatundliku uurimusega Uku Masingu, ühe raskemini haaratava kuju kohta eesti kirjanduses. See tekst avardab eesti kirjandusmõtet, annab kätte süvenemise mõõdupuud edasiste Masingu-uurimiste jaoks, peale selle on ta lihtsalt hästi kirja pandud ja huvitav lugeda.”

Venekeelse kirjaniku auhind: Boris Tuch, “Gorjatšaja desjatka estonskih pisatelei”

•• Ilona Martson: “Gorjatšaja desjatka estonskih pisatelei” (“Kümme kuuma eesti kirjanikku”) on suurepärane abimees kaasaegse eesti kirjandusega tutvumiseks olukorras, kui tõlkeid vene keelde ilmub viimastel aastatel kahetsusväärselt vähe. Raamat algab Krossi ja Vetemaaga. Järgnevad Ülo Tuulik, Kaplinski, Kruusvall, Unt, Kõiv. Teos lõpeb Kenderi, Tätte ja Kivirähkiga.” (Arkaadia, 6. 11. 2004)

Rahvas valis aasta autoriks Aleksei Turovski

•• Veebruaris Eesti Päevalehe, Apollo raamatumaja ja kirjanike liidu poolt välja kuulutatud rahvaküsitlus möödunud aasta parima uudisteose kohta on jõudnud lõplike tulemusteni. Parimaks proosaraamatuks valiti Viiu Härmi “Õhuaken”, luuleraamatuks Mats Traadi “Turg ilma Sokrateseta” ning lasteraamatuks Andrus Kivirähki “Limpa ja mereröövlid”. Parimaks esseistikaraamatuks osutus Aleksei Turovski “Loomult loom” ja nn vabakategoorias jäi juhtima Ilmar Talve “Eesti kultuurilugu”.

•• Nende autorite seast valiti rahva autoriks Aleksei Turovski, kelle “Loomult loom” sai oma kategoorias kõige suurema protsendi häältest. Arvamust avaldas 457 lugejat. Eile anti kirjanike majas Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaatide pärgamistseremoonia raames kätte kingitus ka rahva autorile.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare