Mati Karmini Belgia-näituse puhul valmis huvitava kujundusega kataloog-voldik, mida esitleti ka Kumus. Karmini kataloog on nagu pusle – see käib isemoodi lehekülgede kaupa kinni-lahti. Teksti on kirjutanud kunstiteadlane Anu Liivak.
Mati Karminit teame eel-kõige monumentaalskulptuuride loojana: “Suudlevad tudengid” Tartu Raekoja platsil, Jaan Tõnissoni kuju, Estonia kell, Carl Robert Jakobsoni kuju Viljandis, skandaalne peenis-kell Vabaduse väljakul, viimastest töödest Juri Lotmanile pühendatud kompositsioon ülikooli raamatukogu ees ja suur siga Tartu turuhoone ees.
Mööbel sõjamoonast
Karmin sai kunstiinstituudis korraliku traditsioonilise skulptorihariduse, mis ei takista tal tellija soovi kohaselt teha ka realistlikku skulptuuri. Ometi armastas ta juba omal ajal stiliseerida figuuri. Paindlikult reageeris ta muutustele, mis olid paljuski tingitud ka “pronksiaja” lõpust. Pärast vene vägede lahkumist avastas Karmin Naissaare, kuhu oli jäänud moona juba tsaariajast. Olen nõus Anu Liivakuga, et nn miinimööbli projekt on “Karmini otsiva loomingulise liini üks suurejoonelisemaid projekte”.
Karmini suurvorm on mõistagi raketist tehtud hiigelpeenis, mis toodi Nõukogude sõjaväe-autol Vabaduse väljakule kunstnike liidu aastanäitusele. Peenise otsas oli kell, mis näitas nelja maailma ajavööndi aega. Kuna samal ajal toimus Tallinna linnavalitsuse vabaduse kella avamine, siis kästi Karminil oma seadeldis kohe ära viia. Nii võibki kokkuvõttes öelda, et Karmin on olnud nii ametlik kunstnik kui ka paras provokaator.
