PÜHAD: Munapüha, kevadpüha, kiigepüha

 (1)
PÜHAD: Munapüha, kevadpüha, kiigepüha
----

Laupäeval peaks tingimata käima saunas, et puhtaks saaksid inimese ihu ja hing.
On maarahva vana püha, mida kunagi seostati kirikliku lihavõttepühaga. St kiriklik püha tõsteti kalendris munadepühaga ühele päevale, et sundida inimesi seda kasvõi pealtnäha tähistama. Munapühaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis meil tihtipeale on ühised teiste Euroopas elavate või soome-ugri rahvastega.

Munadepüha ajal tehti muistsetel aegadel väga palju nõidust ja vastunõidust. Vanade eestlaste munadepüha tähistamise kommetest nõustus City lugejatele üht-teist jutustama maausuliste Härjapea koja vanem Ahto Kaasik:

”Neljapäev enne munapüha on suur neljapäev. Siis tuleks hästi vara tõusta ja teha põhjalik kodune suurpuhastus. Ühtlasi on see kõige kurja ja soovimatu tõrjumise ja eemalepeletamise päev. Loitsude ja taigadega kaitsti vanasti (ja vanade kommete austajad teevad seda tänini) majapidamine näiteks varblaste, huntide, kahjurputukate, kurja silma jms eest.

Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka sama nädala laupäev.

Laupäeval peaks tingimata käima saunas, et puhtaks saaksid inimese ihu ja hing. Pühade-eelsel suurpuhastusel on maagiline tagapõhi. Püha aeg nõuab puhtust ja valgeid rõivaid, et asjad laabuksid soodsalt, inimesel oleks aasta läbi tervist ja õnne. Laupäeval tuleks valmis keeta munad ja valmistada piduroad. Pühadeõlu tuleks osta valmis laupäeval.

Munapüha hommikul tõustakse enne päikesetõusu. Peremees või perenaine urbib teisi – lööb magajatele kergelt urvaokstega vastu tekki. Urbimine toob majja virkust, jõudu ja tervist. Nägu peaks pesema puhta veega, millesse on pandud muna, hõberaha või pajuurbi. Kindlasti võiks minna üheskoos välja päikesetõusu vaatama.

Kõneletakse, et munapüha hommikul päike tantsib. Liivlastel kaasneb sellega lindude tervituslaul, mida paljud kindlasti teavad.

Lõuna- ja Lääne-Eestis algab munadepühal kiigeaeg. Kiikujad peavad kiigevalmistajatele tingimata muna andma. Kiikumine puhastab inimest seesmiselt, teeb keha kergeks, loob hea käekäigu. Maarahvas teadis, et see edendab ka linakasvu ja loob viljaõnne. Külmade ilmade puhul tehti kiik rehe alla, sest kiikuda pidi saama ilmtingimata. Muna on elu ja õnne seeme ja ühtlasi sümbol. Kevadpüha on järgneva kevade ja suve seeme – muna. Munapühal tehtust kasvab välja järgmiste kuude õnn. Muna värvimine, ja värvimine eeskätt punaseks, on nõidus e taig, mis toob inimesele edenemist. Hiinas värviti mune näiteks juba 6. sajandil.

Peamised munamängud: Munakoksimine, e triksimine, e tiksutamine. Kelle muna jääb koksides terveks, see saab teise muna endale. Sellist asja nimetati mõnel pool Eestis veel ka ragelemiseks.

Munaveeretus e munaloomka. Laudadest rennis e liivast kaldrajal veeretatakse kordamööda mune. Kelle muna vastu satutakse, selle oma saadakse endale.

Munade värvimine looduslike vahenditega: Punaseks – madararohujuurtega, roheliseks – kivisamblaga, kollaseks – sibulakoortega. Värvitud on veel vihalehtedega, rukkiorasega, linaseemne aganatega, kuusekäbide ja puukoorega.

Kokkuvõtvalt: Kui keegi tahab pidada munapühi maarahva kombel, siis enne püha tuleks koristada eluruumid, käia saunas ja värvida munad. Püha ajal olla heledas ja puhtas riides, puhata, koksida mune ja käia kiikumas” võtab Ahto Kaasik pühadejutu paari lausega kokku. Häid munapühi kõigile ka City poolt!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare