Anvelti debüütromaan räägib 1990-ndate alguse Eesti kriminaalmaailmast, peategelasteks noorpolitseinik Sander, äsja vanglast vabanenud Reps ja kuri politseiülemus Ekskavaator.

Produtsent Kris Taska sõnul näeb tema „Punast elavhõbedat” eelkõige põnevusfilmina, kuigi paljud tahaks sellest pigem psühholoogilist draamat. „Põnevust on seal lihtsalt nii palju, et seda on raske ära kaotada, ükskõik kui palju draamat sinna juurde kirjutada,” põhjendab ta. Taska sõnul eristuks uus linateos Eesti mängu- ja eriti just kriminaalsete mängufilmide seas selle poolest, et tegu on ajastuga, mida veel väga hästi mäletatakse.

„1991. ja 1992. aasta oli minule justkui alles. See oli väga põnev aeg ja seda uuesti ellu äratada on lahe ja huvitav neile, kes on selle läbi elanud, ja neilegi, kes sellest ajast eriti ei tea,” usub produtsent. „Paraku või õnneks on paralleele tänapäevaga päris palju.”

Taskat kui tootjat huvitab eelkõige loos peituv autentsus, mis võiks praegustesse korravalvajatesse tegutsemisindu süstida. „Seda enam, et räägitakse, kuidas vaesus tuleb Eestimaa peale ja kuritegevus kasvab,” muigab ta ning loodab, et filmi toel saab politsei aru kodanike esmasest soovist – et tänavad turvalised oleksid. „Korra majjapanemist, isegi natuke ebademokraatliku käega, oli tol ajal palju ja see oli efektiivne.”

Produtsent loodab, et kuigi film võib kaasa tuua valusaid mälestusi, annab see inimestele praegusel ajal ikka lootust. „Ühtpidi oli väga raske, aga teiselt poolt muutusid siis asjad paremuse poole ja nendest saadi üle,” tõdeb Taska. „Parem ongi rääkida, kuidas raskustest üle saadi, mitte vaikuses liikuda ise uuesti raskete aegade poole.”

Anvelt, kes kirjutas oma raamatu ise stsenaariumiks, on varem filmistsenaariumidega kokku puutunud, töötades filmide juures konsultandina. Sealt on pärit ka tema algteadmised, kuid stsenaariumiks kohandamist nimetab ta siiski väga suureks ja raskeks tööks. „Kui ma esimese stsenaariumi valmis kirjutasin, siis Kris (Taska – toim) ütles mulle väga selgelt: kuule, ega me hakka seriaali tegema. Poolteisetunnise filmi stsenaarium on umbes 70 lehekülge, mul oli alguses vapralt 200 kanti,” naerab Anvelt. „Siis hakkas kõige nukram töö: pidin ohates välja lõikama mingeid minu jaoks olulisi hetki ja sündmusi, kartes, et süžee võib-olla kaotab midagi. Aga tänu Puustusmaale, Krisile ja mitmetele nõupidamistele oleme proovinud väljajäänud osad asendada näiteks näitlejatööga.”

Anvelti eesmärk stsenaristina on, et film vastaks võimalikult nii tema kui ka raamatut lugenud vaataja ettekujutusele.

„Punase elavhõbeda” režissöör on Andres Puustusmaa, kes on Venemaal kaks filmi teinud ning töötab kolmanda kallal. „Ta on inimene, kes on praeguseks väga tihedalt režissöörina töötanud, saanud kogemusi ja käsitööoskusi. Tegemist on väga kiiresti heaks professionaaliks tõusnud inimesega,” seletab valikut Kris Taska. „Usun, et tehes Venemaa turule selliseid filme, mille eesmärk on inimesi kinno tuua, mitte ainult festivalidele jõuda, on tal piisavalt kommertslikku ja praktilist mõtlemist. Ta mõtleb sellelegi, mida vaatajad näha tahavad.” Puustusmaal mõlkuvat ka meeles mõned Vene näitlejad, kes filmis kaasa võiksid lüüa.

Võtted algavad juulis

Kuigi eesmärk on võimalikult palju Eestis filmida, tehakse osa võtteid siiski Venemaal. „Näiteks üks tegevuskoht on Šeremetjevo lennuväli, sest mujal filmides vaatajat ära ei peta. Tallinna äärelinnade või Ida-Virumaa puhul pole võimalik aru saada, kas tegu on Kohtla-Järve või Smolenskiga.”

Juuli lõpus algavatel võtetel peab kaasas käima ka Anvelt, kes on filmi konsultant ning peab end omamoodi halliks kardinaliks, kavatsedes režissööri õla tagant vaikselt kaasa noogutada või keelavalt pead raputada.

Filmi osatäitjatega alles läbirääkimised käivad, kuid Taska sõnul sooviksid nad rollides näha võimalikult noori näitlejaid, kes ei ole teleseriaalides ära leierdatud või varasemates filmides mingit kindlat tüpaaži saanud. „Nad võiksid tõesti mõjuda uute tegelastena,” soovib Taska, kelle arvates on see vajalik autentsuse loomiseks, mida raamat nõuab. „Kuna autor on ise kõige sellega kokku puutunud ja politseivägesid juhtinud, mitte nii, et literaat imeb kodus sohva peal pastakast välja, kuidas uurimised käivad, siis põhihuvi oleks anda filmile dokumentaalset autentsust.” Taska meenutab, et hea kogemus noorte näitlejatega on filmist „Nimed marmortahvlil”, kuhu võeti mängima lõpetav kursus, keda keegi ei olnud varem rollides näinud, ning neid hakatigi tundma kui filmitegelasi Käsperit, Alast ja teisi.

Uus film

„Punane elavhõbe”

•• Bestsellerist kriminaalromaan on ilmunud 2007. aastal.

•• Anvelti raamatut soovitas Kris Taskale kirjanik Sass Henno, kes arvas, et sellest saaks hea filmi.

•• Filmi eelarve on kümne miljoni kandis, millest kuus saadi Eesti Filmi Sihtasutuselt.

•• Filmi Venemaa-poolne koostööpartner on stuudio Arnold & Gregor, mis on muu hulgas tootnud sellised filmid nagu „Antikiller” ja „Paragrahv 78”.

•• Filmi võtted algavad 2009. aasta juuli lõpus.

•• Esilinastuse kuupäevaks loodetakse 1. märtsi 2010, mil möödub 19 aastat sellest, kui senise miilitsa asemel asus taas ametisse Eesti politsei.