PUNANE OKTOOBER: Venemaa revolutsiooni 80. aastapäev möödub vaikselt
Revolutsioonivaim on raugenud
KAIVO KOPLI
Tõenäoliselt tähistatakse Venemaal 80 aasta eest toimunud bolshevike revolutsiooni nii täna kui ka homsel "leppimise päeval" vaid üsna ebaoluliste kommunismimaiguliste meeleavaldustega.
1917. aasta 6. novembril alanud ja 7. novembril riigipöördega võidukäigule asunud revolutsiooni tähistamine ei meenuta suurt millegagi nõukogudeaegset pompöössust. Peterburist Valdivostokini toimuvad küll kommunistide rongkäigud punalippude all, kuid riiki veel kord pöörata ei suuda ega soovi nemadki enam mitte. Ametlikult tähistab Venemaa homme mitte revolutsiooni aastapäeva, vaid "leppimise päeva".
"Oleme loonud stabiilse poliitilise süsteemi ja seepärast on sügis meile praegu normaalne aastaaeg, mil võib teha tavalisi töid, soolata kapsast, teha hoidiseid, tihendada aknaid ja osta talveriideid," rahustas president Boriss Jeltsin raadioesinemises oma rahvast.
Opositsioonilised kommunistid on küll parlamendi vabalt valitava alamkoja ehk riigiduuma suurimaks parteiks, kuid nende ramm ei käi üle valitsuse poliitika märkimisväärsest mõjutamisest. Mõnevõrra uuenenud kommunistide liider Gennadi Zjuganov kritiseerib sageli valitsust, kuid nagu näitas hiljutine valitsusele umbusalduse avaldamise katsetus, ei suuda kommunistid oma võitluses enam lõpuni minna, nagu tegid seda nende eelkäijad kaheksakümne aasta eest.
"Venemaa on revolutsioonilise situatsiooni lävel, kus võimud ei suuda enam valitseda ning rahvas ei soovi elada vanaviisi," ütles esikommunist Zjuganov küll Lenini õpetussõnu kasutades intervjuus agentuurile Reuter, kuid lisas samas siiski: "Tänane aeg on teistsugune ja me peame vältima sääraseid revolutsioonilisi ülestõuse."
55 protsenti rahvast on hiljutise Interfaxi küsitluse järgi küll rahulolematud ja igast viiest küsitletust neli süüdistavad vaesuses uut majandussüsteemi, kuid kommunistidel poleks revolutsiooni õhutades siiski õieti kellelegi toetuda. Rahvas on väsinud rahutustest ja poliitilisest võitlusest, olles suuremas osas sunnitud võitlema pigem igapäevaste murede ja majandusraskustes püsimajäämisega.
Läinud aastal tagasi valitud ja aasta eest 5. novembril eduka südameoperatsiooni üle elanud Jeltsin on analüütikute hinnangul tugevamal positsioonil kui eales varem. Siiski on aga võitmatu Jeltsin käsitlenud viimasel ajal nii Zjuganovit kui teisi olulisemaid kommunistlikke tegelasi respektiga.
Kreml on haaranud nad konsultatsioonidesse ning lubanud enamiku tähtsamate poliitiliste jõudude osalusel korraldada veel sel kuul "ümarlauakohtumise". Nii mitmedki kommunistid on 1991. aastast saadik korduvalt valitsusse kuulunud ning laiemalt on kommunistid mitmete vaatlejate hinnangul kaasatud Venemaa uude poliitilisse eliiti, mis nende võitlusvaimu paratamatult vähendab.
"Kuulumine Venemaa poliitilisse eliiti ei lase mässulistel meeleoludel jõudu koguda," kirjutas ka ajaleht Nezavissimaja Gazeta. Niisugusele tendentsile osutas ka vanaviisi kommunismimeelne ajaleht Pravda, väites, et toimumas on "valitsuse bürokraatide ja kompartei bürokraatide konsolideerumine", kuid hoiatades samas, et "see võib olla laastav nii valitsusele kui ka komparteile, mille leplikud seisukohad aitavad rezhiimil püsida".
Viimaste aastate muudatustelaines pole siiski veel sugugi mitte kõik nõukogudeaegsed märgid kadunud - punatähed ehivad endiselt Kremli torne ning Lenini muumia lebab ikka mausoleumis. Suure juhi kujud seisavad veel mitmel pool kogu maal ning linnades on alles tema ja teiste revolutsionääride järgi nimetatud tänavad.
